Saagem tuttavaks: Astra Kliiniku neuroloog dr Ulvi Thomson Neuroloog Ulvi Thomson on töötanud Astra Kliinikus selle asutamisest peale. Talle antud hinnangutest jääb selgelt kõlama üks mõte: doktor hoolib patsientidest, kuulab ära, on empaatiline. See hinnang on dr Thomsoni puhul otsekui naelapea pihta. Ega muidu ei oleks ta Lääne-Tallinna Keskhaiglas, kus ta põhikohaga vanemarstina töötab, pälvinud…
Tulised õnnesoovid Astra Kliiniku poolt, Kuldmikrofoni laureaat Kaja Kärner! Astra Kliinik õnnitleb Kuldmikrofoni auhinna saamisel Eesti raadioajakirjanduse raudvara Kaja Kärnerit – suurepärast jutuvestjat ja ajakirjanikku, kes oskab alati keerulised teemad inimlikult ja kaasakiskuvalt lahti seletada. Vaid vähestel ajakirjanikel on nii palju siirast uudishimu, et igast teemast midagi tõeliselt põnevat välja noppida; vaid vähestel ajakirjanikel on…
Astra Kliiniku neuroloogil dr Katrin Gross-Pajul (fotol tagumises reas kõige paremal) on viimasest Riigikogu külastusest vaid meeldiv kogemus. Heameel on tõdeda, et olukorras, kus Riigikogu suures saalis ei liigu asjad ei edasi ega tagasi, valitseb komisjonides hoopis teine õhkkond. Seal on säilinud tahe Eesti elu väikeste sammudega inimlikumaks muuta. Hiljuti oli parlamendi sotsiaalkomisjonis töine arutelu,…
Sclerosis multiplex on raske närvihaigus, mis tabab kõige sagedamini just parimas tööeas inimesed vanuses 20-40 eluaastat, mis toob ilma adekvaatse ravita kaasa töövõime kao ja tõsise puude tekkimise. Keskmise Eesti elanikuga võrreldes esineb SM-iga inimestel puuet üle kuue korra sagedamini, kirjutab Delfi Tervis Pluss. Kahjuks on nõnda, et Eesti kuulub sclerosis multiplexi kõrgeima haigestumusega piirkonda.…
Rahvusvahelise insuldipäevaga seoses juhib Astra Kliiniku meeskond tähelepanu sellele, kui oluline on muuta tervislik eluviis, mille olulisteks osadeks on liikumine ja toitumine, enda jaoks meeldivaks. Meeldivaid liikumisviise on nii palju kui inimesi – kes eelistab jalutada looduses, kes toimetada aias, kes treenida järgmiseks triatloniks. Ka tervislik toit peaks olema hõrk ja isuäratav. Tervisliku toitumise vist…
Hämar tuba on samuti üks kurja juur, mis pearinglust soodustab Pearinglus ei ole ainult ebameeldiv sümptom, vaid ka suurendab ka kukkumise ja vigastuste riski. Just kukkumine on üheks põhjuseks, miks eakamad inimesed haiglaravi vajavad. Siiski saab iga inimene, kel pearinglusega probleeme, ise seda probleemi leevendada. Alustada tuleks kõige lihtsamast – valgustusest. Halvasti valgustatud hämar…
Astra Kliinikuga liitus lasteneuroloog Inga Talvik Astra Kliiniku tiimiga on liitunud Eesti üks juhtivaid lasteneurolooge Inga Talvik. Igapäevaselt töötab ta Tallinna Lastehaigla neuroloogia ja taastusraviosakonna juhatajana, enne seda töötas ta lasteneuroloogina Tartu Ülikooli Kliinikumis. Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas Inga Talvik 1989, doktorikraadi kaitses 2007. Inga Talvik on raputatud lapse sündroomi „maaletooja“, juhtides esimesena avalikkuse tähelepanu sellele,…
Levinuimad peavalutüübid ja kuidas neid ravitakse Dr Katrin Gross-Paju tegi Kuku raadio saates „Terviseks“ ülevaate enimlevinud peavalutüüpidest, samuti nende ravist ja profülaktikast. Teeme saatest Astra Kliiniku blogis lühikokkuvõtte. Kaks kõige enam levinud peavalutüüpi on pingepeavalu ja migreen, märksa haruldasemad on trigeminaalsed autonoomsed peavalud, millest omakorda on levinuim kobarpeavalu. Kuidas saada aru, millise peavalutüübiga on…
Ajupesu – kas tõesti võti dementsuse ravi loomisel? Astra Kliiniku neuroloog Katrin Gross-Paju kommenteeris Terevisioonis Oulu ülikooli teadlaste ajupesuga seotud uuringuid, millega seoses on elavnenud lootus leida ravi dementsusele, mille levik üha kasvab. Dr Katrin Gross-Paju sõnul on dementsus – ehk selline vaimse võimekuse langus, mis takistab igapäevaelu tegevusi – sündroom, mis kaasneb paljude erinevate…
Kõik, kellel on koroonaviiruse põdemise järel tekkinud neuroloogilisi tüsistusi, saavad nüüd pöörduda Astra Kliinikusse. Patsiendiga tegeleb spetsialiseeritud meeskond, kuhu kuuluvad neuroloog ning vajadusel ka neuropsühholoog ja füsioterapeut.
Astra Kliiniku neuroloog Katrin Gross-Paju: ärge muretsege, kolmandik inimestest kaotabki oma auto parklas ära Astra Kliiniku neuroloog Katrin Gross-Paju: ärge muretsege, kolmandik inimestest kaotabki oma auto parklas ära Kellel meist poleks juhtunud, et unustame kellegi nime, otsime enne tööleminekut paaniliselt autovõtmeid või unustame tähtsa kokkusaamise. Selgub, et see on väga inimlik ja üldjuhul selle…
Nüüdsest pakume nii saatekirjaga visiite Haigekassa lepingu alusel kui ka eravastuvõtte Hea meel on teatada, et läbisime edukalt kõik Haigekassa poolt seatud professionaalsuse ja kvaliteedinõuded ning alates selle aasta oktoobrist alustavad Astra Kliiniku neuroloogid vastuvõtte ka Haigekassa ravirahastamise lepingu alusel. Seega oktoobrist alates on võimalik Astra Kliinikusse tulla kaht tüüpi vastuvõtule. 1. Neuroloogi eravastuvõtt…
Astra Kliiniku ja LTKH neuroloogid dr Katrin Gross-Paju ja dr Ulvi Thomson rääkisid Delfi podcastis Tervist! lahti käte suremise teema. Käed surevad – kuidas seda võimalikult varakult ära tunda? Kas käte suremist on võimalik ennetada?
Kuni eriarsti vastuvõtud pole veel viiruse leviku tõttu peatatud, jätkame ka Astra Kliinikus neuroloogi vastuvõtte, kuhu inimene saab ise kohale tulla. Kes aga ei soovi või ei saa arsti vastuvõtule isiklikult kohale tulla, saab osaleda põhjalikul videokonsultatsioonil arvuti või nutitelefoni vahendusel, seda ka siis, kui asute mõnes teises riigis.
Tänavusel Meditsiiniuudiste Neuroloogiakonverentsil tunnustati Astra Kliiniku neuroloogi ning LTKH neuroloogiakliiniku juhatajat dr Katrin Gross-Paju parima esineja tiitliga.
Alates aprillikuust on Astra Kliinikus võimalus registreeruda neuroloogi videokonsultatsioonile. Vestlus käib arvuti või telefoni abil videopildi vahendusel, kuid muud vahet tavapärase arsti vastuvõtuga ei ole. Konsultatsioon on privaatne ja kestab kuni pool tundi.
Sclerosis multiplexi diagnoosiga inimesed peaksid olema sama ettevaatlikud kui kõik ülejäänud ning kindlasti järgima kehtestatud meetmeid väga täpselt. Koroonaviirus ei põhjusta neuroloogilisi sümptomeid ega matki seega ägenemise teket. Enne kui tulete tavapärasele visiidile oma raviarsti juurde, täpsustage, milline on hetkel haigla ja/või kliiniku töökorraldus. Kui kõik on korras ja probleeme ei ole, saate kokkuleppel oma raviarstiga ka praeguse visiidi edasi lükata.
Kas tõesti ravib leesikas põiepõletikku? Ravib, ja ära unusta jõhvikaid! Inga Zopp, Astra Kliiniku ja LTKH põiespetsialist Leesikas on ravimtaim, mille ravitoime on teaduslikult proovile pandud. Tõepoolest, põiepõletiku ravis on leesikast abi. Kuid selle manustamisse tuleb suhtuda sama tõsiselt nagu iga teise ravimi kasutamisse. Igal talvel tuleb paljudes peredes, kus tütred kasvamas, jutuks teema,…
Dr Katrin Gross-Paju pidas Virtuaalkliinik.ee keskkonnas põhjaliku veebiseminari „Küsi arstilt: peavalu kiirabi“ ning vastas vaatajate küsimustele. Seminaril käsitleti muuhulgas, kuidas mõista, millise peavaluga on tegemist: millal vaevab inimest migreen, millal pingepeavalu; millega erinevat tüüpi peavalu ennetada, leevendada, millega ravida ja palju muud.
Uue migreenihoogude raviks mõeldud suukaudse ravimi ubrogepant edukalt kulgenud kliinilised uuringud tähendavad, et kui ravim kasutusloa saab, lisandub veel üks täiendav ravivõimalus migreeniga inimestele.
Astra Kliiniku neuroloog ja LTKH närvikliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju esines tänavu sügisel Kuku raadio saates „Terviseks“, rääkides migreenist ning uusimatest meetoditestmigreeni profülaktikas, sealhulgas Botoxi süstidest ning neuromodulatsioonist Cefaly aparaadi abil.
Astra Kliiniku põieõde: kui põis ei pea, siis ainult tablett imet ei tee Paljud patsiendid on veendunud, et uriinipidamatust saab tabletiga kiirelt ravida. Teatud juhtudel on tablett tõesti asendamatu, kuid sageli on probleemid märksa keerulisemad, millele leitakse lahendus mitme spetsialisti koostöös, kinnitab Astra Kliiniku ja LTKH põieprobleemidega tegelev õde Inga Zopp. Tihti on patsiendid…
Oleme jõudnud sclerosis multiplexi ravis uude etappi, kus kaasaegsete jälgimistehnoloogiate roll muutub järjest olulisemaks. Juba mõne aasta pärast saame kodumonitooringust rääkida kui tavapärasest võimalusest, ütleb Astra Kliiniku ja LTKH neuroloog Katrin Gross-Paju.
Käte suremine on sageli põhjustatud karpaalkanali sündroomist, harvem seotud mõne muu neuroloogilise haigusega, ütleb Astra Kliiniku ja LTKH neuroloog Ulvi Thomson.
Väsimus on sclerosis multiplexi puhul üks kõige enam häiriv sümptom. Treeningud suurendavad lühiajalist väsimustunnet, kuid üldise parema enesetunde ja kehalise aktiivsuse säilitamiseks on treeningud kindlasti väga vajalikud…
Ameerika Neuroloogiaakadeemia aastakonverents, mis tänavu peeti Philadelphias, on maailma üks suurimaid ja kaalukamaid neuroloogide erialafoorume. Mida uut jäi silma seoses peavalu ja migreeniga?
Rasedusaegsed peavalud põhjustavad küll kannatusi emale, kuid lootele on need üldjuhul ohutud. Mõningatel juhtudel tuleks rasedusaegse peavalu korral siiski arsti poole pöörduda, kirjutab Astra Kliiniku ja LTKH neuroloog dr Ulvi Thomson.
Äripäeva uues raadiokeskkonnas on võimalik järele kuulata muuhulgas ka kolme neuroloogiateemalist saadet, kus esines LTKH närvihaiguste keskuse juhataja ning Astra Kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju.
Uriinipidamatus algab tihiti hiilides, ütleb Astra Kliiniku ja LTKH põieprobleemidele spetsialiseerunud õde Inga Zopp. Üks tulevaste võimalike põieprobleemide indikaator on öiste tualetikülastuste arv. Kui nende arv on suurem kui üks…
Peavalu ravimist elektromagnetlainete abil – neurostimulatsiooni – on kasutatud juba aastaid. Uus uuring, mis avaldati teadusajakirjas Cephalalgia, kinnitab, et Cefaly aitab leevendada ka ägedat migreenihoogu.
Tänavune aasta on alanud Astra Kliinikule tõeliselt heade uudistega – tunnustuse pälvisid mõlemad kliiniku neuroloogid dr Ulvi Thomson ja dr Katrin Gross-Paju. Dr Ulvi Thomsonit tunnustas Lääne-Tallinna Keskhaigla…
Üllatavalt efektiivne tehnika võib parandada nii pika- kui lühiajalist mälu. Ja paistab, et see aitab nii õpilasi kui ka Alzheimeri haigusega inimesi. Lihtne on eeldada, et mida rohkem aega kulutada materjali…
Kas igemehaigustel võib olla võtmeroll Alzheimeri tõve tekkes? San Francisco ja Krakowi teadlased avaldasid 23. jaanuaril teadusartikli, kus tõestasid, et sagedase igemehaigusega kaasnevad bakterid on seotud dementsusega.
Mis on arsti valides kõige tähtsam? Kas professionaalsus ja kompetentsus või toredus? Üldiselt tähtsustatakse kompetentsust palju kõrgemalt — soojus on vaid boonus. Stanfordi hiljutine uuring aga näitab…
60-aastasel mehed esinesid kolm aastat seletamatud higistamisepisoodid kuni lõpuks arstid diagnoosisid tema krambihood. Autorite sõnul oli mees üldiselt hea tervise juures, kuid iga 24-32 päeva tagant oli tal umbes 8 higistamishoogu…
Sõbrannad tegid itsitades põiepidamatusest äri Sõbrannad Judith ja Anne võtsid pärast kirurgiat tekkinud piinlikkustunde ja muutsid selle keskkonnasõbralikuks ettevõtteks nimega Giggle Knickers (otsetõlkes itsitamispüksikud). Kui Judith Balcazar läks operatsioonile, et lasta oma põiest eemaldada klomp, poleks ta kunagi arvanud, et lõpuks areneb sellest äriidee. Endine moedirektor Judith (65) ja pensionil algkooliõpetaja Anne Davidson…
Muusikaga dementsuse vastu Ühendkuningriigi uus kampaania näitab, kuidas muusika mängimine ja kuulamine toob patsientidele parema tuju ja tervise. Kui Eileen Peggil kujunes 2015. aastal dementsus, siis ta muutus väga ärevaks ja läks kergesti endast välja. Peggi hooldekodu töötajad soovisid teda rõõmsamaks teha, seega nad proovisid, kas muusika aitaks. MHA Weston ja Queensway hooldekodu…
Kõik, mida tahad pearinglusest teada (kuid oled olnud liiga uimane, et küsida) Igal aastal tunneb kuni 10% inimestest pearinglust, uimasust või ebastabiilsust. Enamasti on sümptomid ebameeldivad, kuid healoomulised ja lähevad iseeneslikult paremaks. Vertiigo on termin, mida tervishoius kasutatakse kirjeldamaks tunnet, et sina või maailm su ümber liigub, kui see tegelikult on paigal. Kas mul…
Südameinfarkti üle elanud õde hoiatab, kuidas naised saaksid endal südameatakke ära tunda Südamehaigused on Eestis üks juhtivaid surmapõhjuseid, kuid ilmselt nii mõnedki ei tea südameatakkide sümptomeid. Infarkt võib olla väga erinev filmidest nähtud olukordadest, kus mees haarab rinnust ja kukub maha. Eriti naistel. Tervise Arengu Instituudi andmetel põhjustasid vereringeelundite haigused 2017. aastal Eestis üle…
Teadlased uurisid 116 632 inimest ja avastasid, mis juhtub inimestega, kes magavad liiga palju Me kõik muretseme, mis juhtub, kui me ei maga piisavalt. Nüüd aga natuke sellest, mis võib juhtuda, kui magame liiga palju. Piisavalt magamine on tõesti nagu võlujook: see parandab mälu, tuju ja veel paljusid teisi eluvaldkondi. Aga Kanada McMasteri Ülikooli…
Õppimisega dementsuse vastu Igal aastal koguneb Torontos nii kohapeal kui interneti vahendusel sadu eakaid õpilasi, kes ootavad ärevalt oma diplomeid. Mõni on üle üheksakümne aastane, mõnel on dementsus. Üks tudeng, kes läbis Ryersoni Ülikoolis 15 kursust, töötas varem Madonna mänedžerina. Ühes tunnis seletas ta, kuidas saksa filosoof Immanuel Kanti vaade kunstile oli tema meelest…
Me ei saa oma mälu kunagi täielikult usaldada, filosoofiliselt võttes Õed Hilde ja Ylva Østby, neuropsühholoog ja kirjanik, on kirjutanud raamatu, kus uurivad mälu tõelist olemust. Mida saame nende leidudest järeldada? Ajus on palju müsteeriume, kuid kõige saladuslikum võibki olla mälu olemus. Miks me teatud asju mäletame ja teised unustame? Kus mälestused asuvad? Millise…
Kuidas säilitada oma mälu digiajastul? Alex Mullenil on erakordne anne: talle piisab 16 sekundist kaardipaki uurimisest, et meenutada kaartide täpset järjekorda. Mullen ja teised mälusportlased aitavad vastata digitaalajastul olulisele küsimusele. Nimelt, kui meie mälu asendavad üha enam digiandmebaasid, kas on oht, et meie oskus infot talletada võib kaduda? Me teame, et aju ehitus on muudetav.…
Viieminutilise kaelauuringuga võib märgata dementsuse teket 10 aastat varem, ütlevad teadlased Artikkel avaldati algselt CNNi koduleheküljel, autoriks Rob Picheta. University College Londoni (UCL) teadlaste sõnul on olemas test, millega saab analüüsida kaelas olevatel veresoontel olevat pulssi. On võimalik, et selle testi abil võib tervelt kümme aastat varem ennustada, kui suur on inimese risk dementsuse…
Parkinsoni tõbi võib saada alguse seedetraktist Artikkel avaldati algselt BBC Newsi koduleheküljel, autoriks James Gallagher. USA teadlaste sõnul võib Parkinsoni tõbi tegelikult alata sügavalt seedesüsteemist. Uuringu kohaselt oli inimestel, kelle pimesool oli eemaldatud, väiksem risk antud neuroloogilise haiguse tekkimiseks. Nad järeldasid, et pimesool – pikka aega peetud tänapäevasele inimesele kasutuks organiks – võib sisaldada ainet, mis…
6 viisi vähendada migreenihooge Artikkel avaldati algselt MSNi kodulehel, autoriks dr Steve Allder. Migreenihood on Ühendkuningriigis üks peamiseid põhjuseid töölt puudumiseks. Kokku 25 miljonit töölt puudutud päeva maksab majandusele kokku hinnanguliselt üle 3 miljardi aastas. Migreeni võib tekitada palju eri faktoreid, sh geneetika, toidutalumatused, allergiad, hormoonid, eluviis, keskkond ja kaasuvad terviseprobleemid. Naistel esineb migreene kolm korda…
Pöörane valu, mis sunnib ekslikult hambaid välja tõmbama Avaldatud Postimehe Terviseportaalis 2018. aasta novembris. Kirjutas Astra Kliiniku ja Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog dr. Ulvi Thomson. Kolmiknärvi valu ehk trigeminaalneuralgia on väga omapärane näo piirkonna valu, mida on lihtne hambavaluga segi ajada. Kolmiknärv on peaaju tüvest väljuv närv, mille kolm peamist haru ulatuvad silma, põse ja lõua piirkonda.…
Seitse viisi vähendamaks dementsusriski Avaldatud The Guardiani veebilehel 2018. aasta septembris. Kirjutas David Cox. Dementsussündroomi diagnoositakse maailmas ca 6-8% üle 65 aastastest, kuid lisaks jääb üle 75% juhtudest diagnoosimata. Kuigi meditsiin pole leidnud dementsusele veel ravi, on teaduslikult tõestatud viisid, kuidas vähendada šansse sündroomi tekkeks. Jälgi oma kaalu Keskeas ülekaaluline olemine ja diabeet on…
Erenumab: uue põlvkonna migreeniravimit tuleb Eestis veel mõnda aega oodata Avaldatud Meditsiiniuudiste veebilehel 2018. aasta oktoobris. Juulis sai Euroopa Liidu riikides müügiloa maailma esimene spetsiaalselt migreeni profülaktikaks mõeldud ravim erenumab (Almovig). Eesti apteekides seda ravimit veel pole, kuid näiteks Skandinaavias on erenumab juba müügil. Ning teistelt ravimitootjailt on oodata peatselt lisa. Kas migreen võib inimese…
Mehe peavalusid põhjustas tema ajus aastaid elanud uss Avaldatud The Guardiani veebilehel 2014. aasta novembris, kirjutas Richard Gray. Kui Suurbritannias ajasid peavalud ja veidrate lõhnade tundmine mehe arstile, avastati, et neli aastat oli ta ajus elanud haruldane parasiitne uss. Mehe ajust leiti ühesentimeetrine Spirometra erinaceieuropaei – paeluss, mis tavaliselt leidub Hiinas kahepaiksetes ja koorikloomades. Alates 1953.…
Kas tennisepall aitab ravida norskamist? Avaldatud The Guardiani veebilehel oktoobris 2018. Ühendkuningriigi Riikliku Tervishoiuteenuse (NHSi) kodulehekülje kohaselt aitab norskamist ravida see, kui kleepida seljale tennisepall. The Guardiani ajakirjanik Sam Wollaston proovis omal nahal järele – selgus, et tennisepalli kinnitamine polnud üldse nii lihtne. Soovitus seisneb selles, et kui pall on selja peal, ei…
Piinlik mure: kui pärast sünnitust piinab uriinipidamatus… Kirjutas Kadri Taalfeld, Astra Kliiniku ja Lääne-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut. Avaldatud Postimehe terviseportaalis oktoobris 2018. Pärast sünnitust on loomulik, et ema suunab tähelepanu lapsele, kuid ta ei tohi unustada ka oma tervist. Üks ebameeldiv sümptom võib olla sünnitusjärgne uriinipidamatus, mille puhul tihti ei teata, kelle poole pöörduda. Siin saab aidata eriväljaõppega…
Gross-Paju: teadus on arsti töö hädavajalik osa Avaldatud Meditsiiniuudiste lehes 2018. aasta aprillis. Neuroloog ja Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogia instituudi dotsent Katrin Gross-Paju hindab teadustöö juures võimalust luua praktilisi lahendusi. Mis sunnib üht tegevarsti kiire graafiku kõrvalt veel teadustööga tegelema? Teadus on arsti töös hädavajalik osa, et end vormis hoida. Ma ei tea maailmas ühtki tipparsti,…
Dementsussündroomi põhjus tuleb alati välja uurida Avaldatud Meditsiiniuudiste lehes 2018. aasta juunis. Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil “Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi”. Dementsusest rääkides on üks olulisemaid küsimusi, kas alati on tegemist ikkagi dementsussündroomiga. Maailmas räägitakse palju sellest, milline on normaalne vananemine. Loetakse…
Kuidas vähendada uue ajuinfarkti riski? Avaldatud Meditsiiniuudiste lehes 2017. aasta märtsis. Kuidas vähendada uue ajuinfarkti riski neil, kel konkreetsed riskifaktorid “puuduvad”, arutleb Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juht Katrin Gross-Paju. Peaaju infarkt on haigus, mille kohta võib piltlikult öelda, et teatud juhtudel on elu pärast peaaju infarkti hullem kui surm. Raske peaaju infarkti tagajärjel võib juhtuda, et…
Sclerosis multiplex’i tänapäevane ravi Avaldatud Eesti Arstis aastal 2009. Katrin Gross-Paju, Ulvi Sorro, Karin Kannel − Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste keskus Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noortel täiskasvanutel puuet põhjustav neuroloogiline haigus. Haiguskulu järgi eristatakse ägenemiste ja remissioonidega, ägenemistega sekundaarse progresseerumisega, ägenemisteta sekundaarse progresseerumisega ja primaarse progresseerumisega SMi vormi. SMi puhul on kasutusel ägenemiste, haiguse…
Miks me lõime Astra Kliiniku? Meilt on palju küsitud, miks me asutasime veel ühe erakliiniku. Lääne-Tallinna Keskhaigla tippneuroloogidena – dr Katrin Gross-Paju on neuroloogiakeskuse juhataja ning dr Ulvi Thomson vanemneuroloog – meil tööd jagub. Aga ravijärjekordade tõttu, mis on Eesti haiglates mõnel juhul juba poole aasta pikkused, pidime iga päev selgitama, miks puudub neuroloogi jutule…
