Blogi

Neuroloog Katrin Gross-Paju rääkis kevadhooajal Äripäeva raadios migreenist, seljavalust ja tasakaaluhäiretest

Neuroloog dr Gross-Paju rääkis Äripäeva raadios migreenist, seljavalust ja tasakaaluhäiretest Äripäeva uues raadiokeskkonnas on võimalik järele kuulata muuhulgas ka kolme neuroloogiateemalist saadet, kus esines LTKH närvihaiguste keskuse juhataja ning Astra Kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju. Saadetes võeti luubi alla järgmised teemad.   Migreenihooge on võimalik vähendada ja leevendada Jutuks tuli migreen ja migreenihoogude ravi, samuti…

Loe lähemalt

Astra kliiniku põieõde: kaks-kolm korda öösel tualetis käia on liig mis liig

Astra kliiniku põieõde: kaks-kolm korda öösel tualetis käia on liig mis liig Uriinipidamatus algab tihiti hiilides, ütleb Astra Kliiniku ja LTKH põieprobleemidele spetsialiseerunud õde Inga Zopp. Üks tulevaste võimalike põieprobleemide indikaator on öiste tualetikülastuste arv. Kui nende arv on suurem kui üks, oleks aeg selle probleemiga tegeleda.   „Rangemad põieprobleemide käsitlused väidavad, et isegi üks…

Loe lähemalt

6 küsimust ägeda peavalu ravi kohta Cefaly neuromodulatsiooni abil

6 küsimust ägeda peavalu ravi kohta Cefaly neuromodulatsiooni abil Kuuele levinud küsimusele, kuidas ravida migreeni ilma tablette võtmata, vastab Astra Kliiniku ja LTKH füsioterapeut Kadri Taalfeld. Millist tüüpi peavalu puhul Cefaly aparaati kasutatakse ja kellele see sobib? Peavalu ravi Cefaly aparaadiga sobib nendele inimestele, kellel on diagnoositud auraga migreen või aurata migreen. See on hea valik…

Loe lähemalt

Uus uuring kinnitab: Cefaly neurostimulatsioon on efektiivne ka ägeda peavalu korral

Uus uuring kinnitab: Cefaly neurostimulatsioon on efektiivne ka ägeda peavalu korral Peavalu ravimist elektromagnetlainete abil – neurostimulatsiooni – on kasutatud juba aastaid. Uus uuring, mis avaldati teadusajakirjas Cephalalgia, kinnitab, et Cefaly aitab leevendada ka ägedat migreenihoogu.   Neuromodulatsioon e neurostimulatsioon Cefaly aparaadiga on aju mõjutamine elektromagnetlainete abil, erialakirjanduses kasutatakse ka terminit „kolmiknärvi väline stimulatsioon“. Et selle ravi…

Loe lähemalt

Astra Kliiniku neuroloogid pälvisid tänavu kõrge ametialase tunnustuse

Astra Kliiniku neuroloogid pälvisid tänavu kõrge ametialase tunnustuse Tänavune aasta on alanud Astra Kliinikule tõeliselt heade uudistega – tunnustuse pälvisid mõlemad kliiniku neuroloogid dr Ulvi Thomson ja dr Katrin Gross-Paju. Dr Ulvi Thomsonit (kes ühtlasi töötab Lääne-Tallinna Keskhaiglas Närvihaiguste keskuse vanemneuroloogina), tunnustas Lääne-Tallinna Keskhaigla viimase aasta tulemuste eest Aasta Arsti tiitliga. Eeskätt on see tiitel…

Loe lähemalt

Sclerosis multiplex: laste ravi erineb täiskasvanute omast, teadlased kinnitasid ravi tulemuslikkust

Sclerosis multiplex: laste ravi erineb täiskasvanute omast, teadlased kinnitasid ravi tulemuslikkust Sclerosis multiplexi on peetud noorte täiskasvanute haiguseks, kuid üha rohkem on seda haigust diagnoositud ka lastel. Esimene ravim – fingolimod – on saanud kliinilises uuringus kinnituse, et see vähendab ka lastel ägenemiste arvu ning uute sclerosis multiplexi kollete lisandumist peaajju. Leidu kinnitas LTKH neuroloogiakeskuse juhataja ja Astra…

Loe lähemalt

Sundimatu viis oma mälu parandada

Sundimatu viis oma mälu parandada Üllatavalt efektiivne tehnika võib parandada nii pika- kui lühiajalist mälu. Ja paistab, et see aitab nii õpilasi kui ka Alzheimeri haigusega inimesi.   Lihtne on eeldada, et mida rohkem aega kulutada materjali õppimisele, seda paremini see meelde jääb. Tegelikult võib aga väike paus olla täpselt see, mida vajad. Tee tuba…

Loe lähemalt

Milline seos on igemehaiguste ja Alzheimeri vahel?

Milline seos on igemehaiguste ja Alzheimeri vahel? Kas igemehaigustel võib olla võtmeroll Alzheimeri tõve tekkes?   San Francisco ja Krakowi teadlased avaldasid 23. jaanuaril teadusartikli, kus tõestasid, et sagedase igemehaigusega kaasnevad bakterid on seotud dementsusega.   Teadlased loodavad, et nende tulemused aitavad leida ravi ja leevendust Alzheimeri tõvele.   Uuringu käigus analüüsiti Alzheimeri tõvega inimeste…

Loe lähemalt

Kas toredad arstid ravivad paremini?

Kas toredad arstid ravivad paremini? Mis on arsti valides kõige tähtsam? Kas professionaalsus ja kompetentsus või toredus? Üldiselt tähtsustatakse kompetentsust palju kõrgemalt — soojus on vaid boonus. Stanfordi hiljutine uuring aga näitab, et meeldiv arsti-patsiendi suhe võib ka päriselt parandada ravitulemusi.   Lauren C. Howe ja Karl Leibowitz Stanfordi Ülikooli psühholoogiavaldkonnast on avaldanud mitu uuringut,…

Loe lähemalt

Raske higistamine viis ootamatu diagnoosini

Raske higistamine viis ootamatu diagnoosini 60-aastasel mehed esinesid kolm aastat seletamatud higistamisepisoodid kuni lõpuks arstid diagnoosisid tema krambihood. Juhtum avaldati esmaspäeval ajakirjas Annals of Internal Medicine.   Autorite sõnul oli mees üldiselt hea tervise juures, kuid iga 24-32 päeva tagant oli tal umbes 8 higistamishoogu, mis kestsid mitu minutit. Arstide sõnul oli higistamine nii intensiivne,…

Loe lähemalt

Sõbrannad tegid itsitades põiepidamatusest äri

Sõbrannad tegid itsitades põiepidamatusest äri Sõbrannad Judith ja Anne võtsid pärast kirurgiat tekkinud piinlikkustunde ja muutsid selle keskkonnasõbralikuks ettevõtteks nimega Giggle Knickers (otsetõlkes itsitamispüksikud).   Kui Judith Balcazar läks operatsioonile, et lasta oma põiest eemaldada klomp, poleks ta kunagi arvanud, et lõpuks areneb sellest äriidee.   Endine moedirektor Judith (65) ja pensionil algkooliõpetaja Anne Davidson…

Loe lähemalt

Muusikaga dementsuse vastu

Muusikaga dementsuse vastu Ühendkuningriigi uus kampaania näitab, kuidas muusika mängimine ja kuulamine toob patsientidele parema tuju ja tervise.   Kui Eileen Peggil kujunes 2015. aastal dementsus, siis ta muutus väga ärevaks ja läks kergesti endast välja. Peggi hooldekodu töötajad soovisid teda rõõmsamaks teha, seega nad proovisid, kas muusika aitaks.   MHA Weston ja Queensway hooldekodu…

Loe lähemalt

Kõik, mida tahad pearinglusest teada (kuid oled olnud liiga uimane, et küsida)

Kõik, mida tahad pearinglusest teada (kuid oled olnud liiga uimane, et küsida) Igal aastal tunneb kuni 10% inimestest pearinglust, uimasust või ebastabiilsust. Enamasti on sümptomid ebameeldivad, kuid healoomulised ja lähevad iseeneslikult paremaks. Vertiigo on termin, mida tervishoius kasutatakse kirjeldamaks tunnet, et sina või maailm su ümber liigub, kui see tegelikult on paigal.   Kas mul…

Loe lähemalt

Südameinfarkti üle elanud õde hoiatab, kuidas naised saaksid endal südameatakke ära tunda

Südameinfarkti üle elanud õde hoiatab, kuidas naised saaksid endal südameatakke ära tunda Südamehaigused on Eestis üks juhtivaid surmapõhjuseid, kuid ilmselt nii mõnedki ei tea südameatakkide sümptomeid. Infarkt võib olla väga erinev filmidest nähtud olukordadest, kus mees haarab rinnust ja kukub maha. Eriti naistel.   Tervise Arengu Instituudi andmetel põhjustasid vereringeelundite haigused 2017. aastal Eestis üle…

Loe lähemalt

Teadlased uurisid 116 632 inimest ja avastasid, mis juhtub nendega, kes magavad liiga palju

Teadlased uurisid 116 632 inimest ja avastasid, mis juhtub inimestega, kes magavad liiga palju Me kõik muretseme, mis juhtub, kui me ei maga piisavalt. Nüüd aga natuke sellest, mis võib juhtuda, kui magame liiga palju.   Piisavalt magamine on tõesti nagu võlujook: see parandab mälu, tuju ja veel paljusid teisi eluvaldkondi. Aga Kanada McMasteri Ülikooli…

Loe lähemalt

Õppimisega dementsuse vastu

Õppimisega dementsuse vastu Igal aastal koguneb Torontos nii kohapeal kui interneti vahendusel sadu eakaid õpilasi, kes ootavad ärevalt oma diplomeid. Mõni on üle üheksakümne aastane, mõnel on dementsus.   Üks tudeng, kes läbis Ryersoni Ülikoolis 15 kursust, töötas varem Madonna mänedžerina. Ühes tunnis seletas ta, kuidas saksa filosoof Immanuel Kanti vaade kunstile oli tema meelest…

Loe lähemalt

Me ei saa oma mälu kunagi täielikult usaldada, filosoofiliselt võttes

Me ei saa oma mälu kunagi täielikult usaldada, filosoofiliselt võttes Õed Hilde ja Ylva Østby, neuropsühholoog ja kirjanik, on kirjutanud raamatu, kus uurivad mälu tõelist olemust. Mida saame nende leidudest järeldada?   Ajus on palju müsteeriume, kuid kõige saladuslikum võibki olla mälu olemus. Miks me teatud asju mäletame ja teised unustame? Kus mälestused asuvad? Millise…

Loe lähemalt

Kuidas säilitada oma mälu digiajastul?

Kuidas säilitada oma mälu digiajastul? Alex Mullenil on erakordne anne: talle piisab 16 sekundist kaardipaki uurimisest, et meenutada kaartide täpset järjekorda. Mullen ja teised mälusportlased aitavad vastata digitaalajastul olulisele küsimusele. Nimelt, kui meie mälu asendavad üha enam digiandmebaasid, kas on oht, et meie oskus infot talletada võib kaduda?   Me teame, et aju ehitus on muudetav.…

Loe lähemalt

Viieminutilise kaelauuringuga võib märgata dementsuse teket 10 aastat varem

Viieminutilise kaelauuringuga võib märgata dementsuse teket 10 aastat varem, ütlevad teadlased Artikkel avaldati algselt CNNi koduleheküljel, autoriks Rob Picheta.   University College Londoni (UCL) teadlaste sõnul on olemas test, millega saab analüüsida kaelas olevatel veresoontel olevat pulssi. On võimalik, et selle testi abil võib tervelt kümme aastat varem ennustada, kui suur on inimese risk dementsuse…

Loe lähemalt

Parkinsoni tõbi võib saada alguse seedetraktist

Parkinsoni tõbi võib saada alguse seedetraktist Artikkel avaldati algselt BBC Newsi koduleheküljel, autoriks James Gallagher.   USA teadlaste sõnul võib Parkinsoni tõbi tegelikult alata sügavalt seedesüsteemist.   Uuringu kohaselt oli inimestel, kelle pimesool oli eemaldatud, väiksem risk antud neuroloogilise haiguse tekkimiseks. Nad järeldasid, et pimesool – pikka aega peetud tänapäevasele inimesele kasutuks organiks – võib sisaldada ainet, mis…

Loe lähemalt

6 viisi vähendada migreenihooge

6 viisi vähendada migreenihooge Artikkel avaldati algselt MSNi kodulehel, autoriks dr Steve Allder. Migreenihood on Ühendkuningriigis üks peamiseid põhjuseid töölt puudumiseks. Kokku 25 miljonit töölt puudutud päeva maksab majandusele kokku hinnanguliselt üle 3 miljardi aastas. Migreeni võib tekitada palju eri faktoreid, sh geneetika, toidutalumatused, allergiad, hormoonid, eluviis, keskkond ja kaasuvad terviseprobleemid. Naistel esineb migreene kolm korda…

Loe lähemalt

Pöörane valu, mis sunnib ekslikult hambaid välja tõmbama

Pöörane valu, mis sunnib ekslikult hambaid välja tõmbama Avaldatud Postimehe Terviseportaalis 2018. aasta novembris. Kirjutas Astra Kliiniku ja Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog dr. Ulvi Thomson. Kolmiknärvi valu ehk trigeminaalneuralgia on väga omapärane näo piirkonna valu, mida on lihtne hambavaluga segi ajada. Kolmiknärv on peaaju tüvest väljuv närv, mille kolm peamist haru ulatuvad silma, põse ja lõua piirkonda.…

Loe lähemalt

Seitse viisi vähendamaks dementsusriski

Seitse viisi vähendamaks dementsusriski Avaldatud The Guardiani veebilehel 2018. aasta septembris. Kirjutas David Cox.   Dementsussündroomi diagnoositakse maailmas ca 6-8% üle 65 aastastest, kuid lisaks jääb üle 75% juhtudest diagnoosimata. Kuigi meditsiin pole leidnud dementsusele veel ravi, on teaduslikult tõestatud viisid, kuidas vähendada šansse sündroomi tekkeks.   Jälgi oma kaalu Keskeas ülekaaluline olemine ja diabeet on…

Loe lähemalt

Erenumab: uue põlvkonna migreeniravimit tuleb Eestis veel mõnda aega oodata

Erenumab: uue põlvkonna migreeniravimit tuleb Eestis veel mõnda aega oodata Avaldatud Meditsiiniuudiste veebilehel 2018. aasta oktoobris. Juulis sai Euroopa Liidu riikides müügiloa maailma esimene spetsiaalselt migreeni profülaktikaks mõeldud ravim erenumab (Almovig). Eesti apteekides seda ravimit veel pole, kuid näiteks Skandinaavias on erenumab juba müügil. Ning teistelt ravimitootjailt on oodata peatselt lisa. Kas migreen võib inimese…

Loe lähemalt

Mehe peavalusid põhjustas tema ajus aastaid elanud uss

Mehe peavalusid põhjustas tema ajus aastaid elanud uss Avaldatud The Guardiani veebilehel 2014. aasta novembris, kirjutas Richard Gray.   Kui Suurbritannias ajasid peavalud ja veidrate lõhnade tundmine mehe arstile, avastati, et neli aastat oli ta ajus elanud haruldane parasiitne uss.    Mehe ajust leiti ühesentimeetrine Spirometra erinaceieuropaei – paeluss, mis tavaliselt leidub Hiinas kahepaiksetes ja koorikloomades. Alates 1953.…

Loe lähemalt

Kas tennisepall aitab ravida norskamist?

Kas tennisepall aitab ravida norskamist? Avaldatud The Guardiani veebilehel oktoobris 2018.   Ühendkuningriigi Riikliku Tervishoiuteenuse (NHSi) kodulehekülje kohaselt aitab norskamist ravida see, kui kleepida seljale tennisepall. The Guardiani ajakirjanik Sam Wollaston proovis omal nahal järele – selgus, et tennisepalli kinnitamine polnud üldse nii lihtne.   Soovitus seisneb selles, et kui pall on selja peal, ei…

Loe lähemalt

Piinlik mure: kui pärast sünnitust piinab uriinipidamatus…

Piinlik mure: kui pärast sünnitust piinab uriinipidamatus… Kirjutas Kadri Taalfeld, Astra Kliiniku ja Lääne-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut. Avaldatud Postimehe terviseportaalis oktoobris 2018. Pärast sünnitust on loomulik, et ema suunab tähelepanu lapsele, kuid ta ei tohi unustada ka oma tervist. Üks ebameeldiv sümptom võib olla sünnitusjärgne uriinipidamatus, mille puhul tihti ei teata, kelle poole pöörduda. Siin saab aidata eriväljaõppega…

Loe lähemalt

Gross-Paju: teadus on arsti töö hädavajalik osa

Gross-Paju: teadus on arsti töö hädavajalik osa Avaldatud Meditsiiniuudiste lehes 2018. aasta aprillis. Neuroloog ja Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogia instituudi dotsent Katrin Gross-Paju hindab teadustöö juures võimalust luua praktilisi lahendusi. Mis sunnib üht tegevarsti kiire graafiku kõrvalt veel teadustööga tegelema? Teadus on arsti töös hädavajalik osa, et end vormis hoida. Ma ei tea maailmas ühtki tipparsti,…

Loe lähemalt

Dementsussündroomi põhjus tuleb alati välja uurida

Dementsussündroomi põhjus tuleb alati välja uurida Avaldatud Meditsiiniuudiste lehes 2018. aasta juunis. Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil “Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi”. Dementsusest rääkides on üks olulisemaid küsimusi, kas alati on tegemist ikkagi dementsussündroomiga. Maailmas räägitakse palju sellest, milline on normaalne vananemine. Loetakse…

Loe lähemalt

Cefaly aparaat migreenihoogude raviks ja profülaktikaks

Cefaly-programm: migreenihoogude ravi ja profülaktika Valuravis on aastaid kasutatud neurostimulaatoreid nagu Cefaly. Cefaly on aparaat, mis asetatakse otsmikule silmade kohale, et ravida ja ennetada sagedaseid ägedaid migreenihooge.  Cefaly ohutust ja efektiivsust on uuritud mitmes teaduslikus uuringus. On näidatud, et Cefaly kasutamine migreenihoo ajal leevendas migreenihoogude tugevust. Cefaly on efektiivne ka migreenihoogude vältimisel – igapäevane 20-minutiline…

Loe lähemalt

Kuidas vähendada uue ajuinfarkti riski?

Kuidas vähendada uue ajuinfarkti riski? Avaldatud Meditsiiniuudiste lehes 2017. aasta märtsis. Kuidas vähendada uue ajuinfarkti riski neil, kel konkreetsed riskifaktorid “puuduvad”, arutleb Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juht Katrin Gross-Paju. Peaaju infarkt on haigus, mille kohta võib piltlikult öelda, et teatud juhtudel on elu pärast peaaju infarkti hullem kui surm. Raske peaaju infarkti tagajärjel võib juhtuda, et…

Loe lähemalt

Sclerosis multiplex’i tänapäevane ravi

Sclerosis multiplex’i tänapäevane ravi Avaldatud Eesti Arstis aastal 2009. Katrin Gross-Paju, Ulvi Sorro, Karin Kannel − Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste keskus Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noortel täiskasvanutel puuet põhjustav neuroloogiline haigus. Haiguskulu järgi eristatakse ägenemiste ja remissioonidega, ägenemistega sekundaarse progresseerumisega, ägenemisteta sekundaarse progresseerumisega ja primaarse progresseerumisega SMi vormi. SMi puhul on kasutusel ägenemiste, haiguse…

Loe lähemalt

Miks lõime Astra Kliiniku?

Miks me lõime Astra Kliiniku? Meilt on palju küsitud, miks me asutasime veel ühe erakliiniku. Lääne-Tallinna Keskhaigla tippneuroloogidena – dr Katrin Gross-Paju on neuroloogiakeskuse juhataja ning dr Ulvi Thomson vanemneuroloog – meil tööd jagub. Aga ravijärjekordade tõttu, mis on Eesti haiglates mõnel juhul juba poole aasta pikkused, pidime iga päev selgitama, miks puudub neuroloogi jutule…

Loe lähemalt