Blogi

Astra Kliiniku põieõde: kui põis ei pea, siis ainult tablett imet ei tee

Astra Kliiniku põieõde: kui põis ei pea, siis ainult tablett imet ei tee Paljud patsiendid on veendunud, et uriinipidamatust saab tabletiga kiirelt ravida. Teatud juhtudel on tablett tõesti asendamatu, kuid sageli on probleemid märksa keerulisemad, millele leitakse lahendus mitme spetsialisti koostöös, kinnitab Astra Kliiniku ja LTKH põieprobleemidega tegelev õde Inga Zopp.   Tihti on patsiendid…

Loe lähemalt

Sõbrannad tegid itsitades põiepidamatusest äri

Sõbrannad tegid itsitades põiepidamatusest äri Sõbrannad Judith ja Anne võtsid pärast kirurgiat tekkinud piinlikkustunde ja muutsid selle keskkonnasõbralikuks ettevõtteks nimega Giggle Knickers (otsetõlkes itsitamispüksikud).   Kui Judith Balcazar läks operatsioonile, et lasta oma põiest eemaldada klomp, poleks ta kunagi arvanud, et lõpuks areneb sellest äriidee.   Endine moedirektor Judith (65) ja pensionil algkooliõpetaja Anne Davidson…

Loe lähemalt

Muusikaga dementsuse vastu

Muusikaga dementsuse vastu Ühendkuningriigi uus kampaania näitab, kuidas muusika mängimine ja kuulamine toob patsientidele parema tuju ja tervise.   Kui Eileen Peggil kujunes 2015. aastal dementsus, siis ta muutus väga ärevaks ja läks kergesti endast välja. Peggi hooldekodu töötajad soovisid teda rõõmsamaks teha, seega nad proovisid, kas muusika aitaks.   MHA Weston ja Queensway hooldekodu…

Loe lähemalt

Kõik, mida tahad pearinglusest teada (kuid oled olnud liiga uimane, et küsida)

Kõik, mida tahad pearinglusest teada (kuid oled olnud liiga uimane, et küsida) Igal aastal tunneb kuni 10% inimestest pearinglust, uimasust või ebastabiilsust. Enamasti on sümptomid ebameeldivad, kuid healoomulised ja lähevad iseeneslikult paremaks. Vertiigo on termin, mida tervishoius kasutatakse kirjeldamaks tunnet, et sina või maailm su ümber liigub, kui see tegelikult on paigal.   Kas mul…

Loe lähemalt

Südameinfarkti üle elanud õde hoiatab, kuidas naised saaksid endal südameatakke ära tunda

Südameinfarkti üle elanud õde hoiatab, kuidas naised saaksid endal südameatakke ära tunda Südamehaigused on Eestis üks juhtivaid surmapõhjuseid, kuid ilmselt nii mõnedki ei tea südameatakkide sümptomeid. Infarkt võib olla väga erinev filmidest nähtud olukordadest, kus mees haarab rinnust ja kukub maha. Eriti naistel.   Tervise Arengu Instituudi andmetel põhjustasid vereringeelundite haigused 2017. aastal Eestis üle…

Loe lähemalt

Teadlased uurisid 116 632 inimest ja avastasid, mis juhtub nendega, kes magavad liiga palju

Teadlased uurisid 116 632 inimest ja avastasid, mis juhtub inimestega, kes magavad liiga palju Me kõik muretseme, mis juhtub, kui me ei maga piisavalt. Nüüd aga natuke sellest, mis võib juhtuda, kui magame liiga palju.   Piisavalt magamine on tõesti nagu võlujook: see parandab mälu, tuju ja veel paljusid teisi eluvaldkondi. Aga Kanada McMasteri Ülikooli…

Loe lähemalt

Õppimisega dementsuse vastu

Õppimisega dementsuse vastu Igal aastal koguneb Torontos nii kohapeal kui interneti vahendusel sadu eakaid õpilasi, kes ootavad ärevalt oma diplomeid. Mõni on üle üheksakümne aastane, mõnel on dementsus.   Üks tudeng, kes läbis Ryersoni Ülikoolis 15 kursust, töötas varem Madonna mänedžerina. Ühes tunnis seletas ta, kuidas saksa filosoof Immanuel Kanti vaade kunstile oli tema meelest…

Loe lähemalt

Me ei saa oma mälu kunagi täielikult usaldada, filosoofiliselt võttes

Me ei saa oma mälu kunagi täielikult usaldada, filosoofiliselt võttes Õed Hilde ja Ylva Østby, neuropsühholoog ja kirjanik, on kirjutanud raamatu, kus uurivad mälu tõelist olemust. Mida saame nende leidudest järeldada?   Ajus on palju müsteeriume, kuid kõige saladuslikum võibki olla mälu olemus. Miks me teatud asju mäletame ja teised unustame? Kus mälestused asuvad? Millise…

Loe lähemalt

Kuidas säilitada oma mälu digiajastul?

Kuidas säilitada oma mälu digiajastul? Alex Mullenil on erakordne anne: talle piisab 16 sekundist kaardipaki uurimisest, et meenutada kaartide täpset järjekorda. Mullen ja teised mälusportlased aitavad vastata digitaalajastul olulisele küsimusele. Nimelt, kui meie mälu asendavad üha enam digiandmebaasid, kas on oht, et meie oskus infot talletada võib kaduda?   Me teame, et aju ehitus on muudetav.…

Loe lähemalt

Viieminutilise kaelauuringuga võib märgata dementsuse teket 10 aastat varem

Viieminutilise kaelauuringuga võib märgata dementsuse teket 10 aastat varem, ütlevad teadlased Artikkel avaldati algselt CNNi koduleheküljel, autoriks Rob Picheta.   University College Londoni (UCL) teadlaste sõnul on olemas test, millega saab analüüsida kaelas olevatel veresoontel olevat pulssi. On võimalik, et selle testi abil võib tervelt kümme aastat varem ennustada, kui suur on inimese risk dementsuse…

Loe lähemalt

Parkinsoni tõbi võib saada alguse seedetraktist

Parkinsoni tõbi võib saada alguse seedetraktist Artikkel avaldati algselt BBC Newsi koduleheküljel, autoriks James Gallagher.   USA teadlaste sõnul võib Parkinsoni tõbi tegelikult alata sügavalt seedesüsteemist.   Uuringu kohaselt oli inimestel, kelle pimesool oli eemaldatud, väiksem risk antud neuroloogilise haiguse tekkimiseks. Nad järeldasid, et pimesool – pikka aega peetud tänapäevasele inimesele kasutuks organiks – võib sisaldada ainet, mis…

Loe lähemalt

6 viisi vähendada migreenihooge

6 viisi vähendada migreenihooge Artikkel avaldati algselt MSNi kodulehel, autoriks dr Steve Allder. Migreenihood on Ühendkuningriigis üks peamiseid põhjuseid töölt puudumiseks. Kokku 25 miljonit töölt puudutud päeva maksab majandusele kokku hinnanguliselt üle 3 miljardi aastas. Migreeni võib tekitada palju eri faktoreid, sh geneetika, toidutalumatused, allergiad, hormoonid, eluviis, keskkond ja kaasuvad terviseprobleemid. Naistel esineb migreene kolm korda…

Loe lähemalt

Pöörane valu, mis sunnib ekslikult hambaid välja tõmbama

Pöörane valu, mis sunnib ekslikult hambaid välja tõmbama Avaldatud Postimehe Terviseportaalis 2018. aasta novembris. Kirjutas Astra Kliiniku ja Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog dr. Ulvi Thomson. Kolmiknärvi valu ehk trigeminaalneuralgia on väga omapärane näo piirkonna valu, mida on lihtne hambavaluga segi ajada. Kolmiknärv on peaaju tüvest väljuv närv, mille kolm peamist haru ulatuvad silma, põse ja lõua piirkonda.…

Loe lähemalt

Seitse viisi vähendamaks dementsusriski

Seitse viisi vähendamaks dementsusriski Avaldatud The Guardiani veebilehel 2018. aasta septembris. Kirjutas David Cox.   Dementsussündroomi diagnoositakse maailmas ca 6-8% üle 65 aastastest, kuid lisaks jääb üle 75% juhtudest diagnoosimata. Kuigi meditsiin pole leidnud dementsusele veel ravi, on teaduslikult tõestatud viisid, kuidas vähendada šansse sündroomi tekkeks.   Jälgi oma kaalu Keskeas ülekaaluline olemine ja diabeet on…

Loe lähemalt

Erenumab: uue põlvkonna migreeniravimit tuleb Eestis veel mõnda aega oodata

Erenumab: uue põlvkonna migreeniravimit tuleb Eestis veel mõnda aega oodata Avaldatud Meditsiiniuudiste veebilehel 2018. aasta oktoobris. Juulis sai Euroopa Liidu riikides müügiloa maailma esimene spetsiaalselt migreeni profülaktikaks mõeldud ravim erenumab (Almovig). Eesti apteekides seda ravimit veel pole, kuid näiteks Skandinaavias on erenumab juba müügil. Ning teistelt ravimitootjailt on oodata peatselt lisa. Kas migreen võib inimese…

Loe lähemalt

Mehe peavalusid põhjustas tema ajus aastaid elanud uss

Mehe peavalusid põhjustas tema ajus aastaid elanud uss Avaldatud The Guardiani veebilehel 2014. aasta novembris, kirjutas Richard Gray.   Kui Suurbritannias ajasid peavalud ja veidrate lõhnade tundmine mehe arstile, avastati, et neli aastat oli ta ajus elanud haruldane parasiitne uss.    Mehe ajust leiti ühesentimeetrine Spirometra erinaceieuropaei – paeluss, mis tavaliselt leidub Hiinas kahepaiksetes ja koorikloomades. Alates 1953.…

Loe lähemalt

Kas tennisepall aitab ravida norskamist?

Kas tennisepall aitab ravida norskamist? Avaldatud The Guardiani veebilehel oktoobris 2018.   Ühendkuningriigi Riikliku Tervishoiuteenuse (NHSi) kodulehekülje kohaselt aitab norskamist ravida see, kui kleepida seljale tennisepall. The Guardiani ajakirjanik Sam Wollaston proovis omal nahal järele – selgus, et tennisepalli kinnitamine polnud üldse nii lihtne.   Soovitus seisneb selles, et kui pall on selja peal, ei…

Loe lähemalt

Piinlik mure: kui pärast sünnitust piinab uriinipidamatus…

Piinlik mure: kui pärast sünnitust piinab uriinipidamatus… Kirjutas Kadri Taalfeld, Astra Kliiniku ja Lääne-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut. Avaldatud Postimehe terviseportaalis oktoobris 2018. Pärast sünnitust on loomulik, et ema suunab tähelepanu lapsele, kuid ta ei tohi unustada ka oma tervist. Üks ebameeldiv sümptom võib olla sünnitusjärgne uriinipidamatus, mille puhul tihti ei teata, kelle poole pöörduda. Siin saab aidata eriväljaõppega…

Loe lähemalt

Gross-Paju: teadus on arsti töö hädavajalik osa

Gross-Paju: teadus on arsti töö hädavajalik osa Avaldatud Meditsiiniuudiste lehes 2018. aasta aprillis. Neuroloog ja Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogia instituudi dotsent Katrin Gross-Paju hindab teadustöö juures võimalust luua praktilisi lahendusi. Mis sunnib üht tegevarsti kiire graafiku kõrvalt veel teadustööga tegelema? Teadus on arsti töös hädavajalik osa, et end vormis hoida. Ma ei tea maailmas ühtki tipparsti,…

Loe lähemalt

Dementsussündroomi põhjus tuleb alati välja uurida

Dementsussündroomi põhjus tuleb alati välja uurida Avaldatud Meditsiiniuudiste lehes 2018. aasta juunis. Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil “Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi”. Dementsusest rääkides on üks olulisemaid küsimusi, kas alati on tegemist ikkagi dementsussündroomiga. Maailmas räägitakse palju sellest, milline on normaalne vananemine. Loetakse…

Loe lähemalt

Cefaly aparaat migreenihoogude raviks ja profülaktikaks

Cefaly-programm: migreenihoogude ravi ja profülaktika Valuravis on aastaid kasutatud neurostimulaatoreid nagu Cefaly. Cefaly on aparaat, mis asetatakse otsmikule silmade kohale, et ravida ja ennetada sagedaseid ägedaid migreenihooge.  Cefaly ohutust ja efektiivsust on uuritud mitmes teaduslikus uuringus. On näidatud, et Cefaly kasutamine migreenihoo ajal leevendas migreenihoogude tugevust. Cefaly on efektiivne ka migreenihoogude vältimisel – igapäevane 20-minutiline…

Loe lähemalt

Kuidas vähendada uue ajuinfarkti riski?

Kuidas vähendada uue ajuinfarkti riski? Avaldatud Meditsiiniuudiste lehes 2017. aasta märtsis. Kuidas vähendada uue ajuinfarkti riski neil, kel konkreetsed riskifaktorid “puuduvad”, arutleb Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juht Katrin Gross-Paju. Peaaju infarkt on haigus, mille kohta võib piltlikult öelda, et teatud juhtudel on elu pärast peaaju infarkti hullem kui surm. Raske peaaju infarkti tagajärjel võib juhtuda, et…

Loe lähemalt

Sclerosis multiplex’i tänapäevane ravi

Sclerosis multiplex’i tänapäevane ravi Avaldatud Eesti Arstis aastal 2009. Katrin Gross-Paju, Ulvi Sorro, Karin Kannel − Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste keskus Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noortel täiskasvanutel puuet põhjustav neuroloogiline haigus. Haiguskulu järgi eristatakse ägenemiste ja remissioonidega, ägenemistega sekundaarse progresseerumisega, ägenemisteta sekundaarse progresseerumisega ja primaarse progresseerumisega SMi vormi. SMi puhul on kasutusel ägenemiste, haiguse…

Loe lähemalt

Miks lõime Astra Kliiniku?

Miks me lõime Astra Kliiniku? Meilt on palju küsitud, miks me asutasime veel ühe erakliiniku. Lääne-Tallinna Keskhaigla tippneuroloogidena – dr Katrin Gross-Paju on neuroloogiakeskuse juhataja ning dr Ulvi Thomson vanemneuroloog – meil tööd jagub. Aga ravijärjekordade tõttu, mis on Eesti haiglates mõnel juhul juba poole aasta pikkused, pidime iga päev selgitama, miks puudub neuroloogi jutule…

Loe lähemalt