Astra Kliiniku neuroloog Katrin Gross-Paju kommenteeris Terevisioonis Oulu ülikooli teadlaste ajupesuga seotud uuringuid, millega seoses on elavnenud lootus leida ravi dementsusele, mille levik üha kasvab.

Dr Katrin Gross-Paju sõnul on dementsus – ehk selline vaimse võimekuse langus, mis takistab igapäevaelu tegevusi – sündroom, mis kaasneb paljude erinevate haigustega. Levinuim on Alzheimeri haigus, aga noorematel inimestel esineb ka frontotemporaalset degeneratsiooni, mille diagnoosi sai mõne aja eest ka näitleja Bruce Willis; lisaks võivad põhjustada dementsust muud neuroloogilised haigused, näiteks Parkinsoni haigus ning haruldased haigused, mille seas mõned on ka pärilikud.

Dementsusega kaasnevad mälukaotus, sagedased on iseloomu ja käitumise muutused, agressiivsus, puhtusepidamatus jne. Hinnanguliselt elab Eestis ligikaudu 22 000  dementsusega inimest ning seoses keskmise eluea tõusuga prognoositakse, et see arv sajandi keskpaigaks kahekordistub. Nii et tegemist on väga tõsise probleemiga. Oluline on ka mõista, et dementsusega inimese hooldamine on lähedastele raske ja emotsionaalselt äärmiselt kurnav.

Seetõttu on iga teadlaste samm, mis võib viia dementsuse ravi väljatöötamiseni, avalikkuse väga suure tähelepanu all. Üks selline teadlaste grupp, mille tegevus inimestele alati suurt huvi pakub, tegutseb Oulu Ülikooli juures. Oulu teadlaste uuringute aluseks aluseks on kümne aasta tagune avastus, kus avastati peaaju isepuhastumise võime jääkainetest. Pressile antud infos nimetatakse seda protsessi ka ajupesuks selle sõna kõige algsemas tähenduses. Märkimisväärne on see, et peaaju isepuhastumine on intensiivsem magamise ajal.

Dementsuste uurimise seisukohalt on äärmiselt huvitav see, et aju ei puhastu isetoimiva ajupesu käigus mitte ainult tavalistest ainevahetuse jääkproduktidest, vaid ka sellistest valkudest, mis lõppkokkuvõttes „kleepuvad kokku“, kahjustavad närvirakke ja seega põhjustavad dementsust.

Puhastusprotsess käib pulseerivalt, n-ö lainetena. Ning  soomlastel ongi õnnestunud arendada välja metoodika, kuidas puhastumisprotsessi mõõta, kasutades kiirmeetodil teostatud korduvaid peaaju magnetresonatstomograafilisi uuringuid. Uurimisgrupi juhi professor Vesa Kiviniemi hinnangul hakkab ajulainetuse intensiivsus langema enne seda, kui haigusnähud tekivad. Oluline on seda arengut monitoorida ning  võimaliku ideena on välja käidud sellise padja väljatöötamine, mis ennustab ajulainete intensiivsuse järgi dementsuse tekkimist. Loodame väga, et soomlastel sellise seadme loomine õnnestub.

Dementsuse juurpõhjus on veel ebaselge

Aga probleem ei ole ainult ajulainete diagnostikas vaid ka selle mõistmises, mis on põhjus ja mis on tagajärg. Tänase teadmise põhjal tekitavad ajus dementsust teatud valgud, mis lahustununa tulevad ajust välja; need eemaldatakse organismist samamoodi kui kõik teisedki jääkained. Aga kui aju isepuhastumise protsess on häiritud, siis valgud agregeeruvad (klombistuvad) ning hakkavad põhjustama ajurakkudes kahjustusi.

Aga kui päris juurpõhjuseni minna, siis me täna veel lõpuni ei tea, kas dementsuse tekkimise algpõhjuseks on pulseerimine, mille intensiivsus väheneb (ja selle tagajärjel aju puhastusprotsess halveneb), või on veel midagi. Näiteks vähendab optimismi ühe suure ravimiuuringu tulemus, kus uudsete ravimine –  monoklonaalsete antikehade – abil õnnestus agregeerunud (klombistunud) valke ajust eemaldada, kuid kahjuks sellel toime mälule ja teistele funktsioonidele puudus.

Siiski sõltumata sellest, et dementsuse ravi praegu veel puudub, on varajane diagnoos tähtis. Sest dementsus algab hiilivalt, märkamatult tekivad inimese iseloomu ja käitumise muutused. Ning kui perekond ei saa aru, mis on lähedase inimesega juhtunud, siis tunnevad nad ennast selles süüdlasena. Tegelikult ei ole keegi süüdi, et su vanaema on hakanud arusaamatult käituma, lihtsalt haigus on selline. Dementsusega inimene on kahjuks oma aju ori ning ta teeb, mis haige aju käseb.

„Aga siiski kindlasti tahaks siin inimesi julgustada – dementsus ei ole ära unustatud, kogu maailmas otsivad teadlased sellele lahendust ning kui avastatakse uus suund, siis püütakse kiiresti edasi liikuda. Seetõttu on ka Oulu teadlaste uurimisgrupi tegevus äärmiselt oluline, sest iga uus avastus, iga uus teadmine dementsuse tekkepõhjuste kohta võib saada hüppelauaks toimiva ravi loomisele. Olen veendunud, et see ravi tuleb, kahjuks me ei tea täna, millal,“  ütles dr Katrin Gross-Paju.

Dr Katrin Gross-Paju on Astra Kliiniku neuroloog ning Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakliiniku juhataja