Alex Mullenil on erakordne anne: talle piisab 16 sekundist kaardipaki uurimisest, et meenutada kaartide täpset järjekorda. Mullen ja teised mälusportlased aitavad vastata digitaalajastul olulisele küsimusele. Nimelt, kui meie mälu asendavad üha enam digiandmebaasid, kas on oht, et meie oskus infot talletada võib kaduda?

 

Me teame, et aju ehitus on muudetav. 2000. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Londoni taksojuhtide hippokampus suurem kui tavainimestel. Hippokampus on üks piirkondades ajus, millel on oluline roll mälu talletamisel. Arvati, et suurenemise põhjendas taksojuhtide kohustus õppida ja regulaarselt meenutada kõige kiiremaid marsruute läbi linna.

 

Emma Wardi, Middlesexi Ülikooli psühholoogia vanemlektori sõnul pole internet meie elu osa olnud piisavalt kaua, et teadlased mõistaks selle täielikku mõju inimestele ajudele. Ta lisas: “Vaieldavalt võib öelda, et mida rohkem me kasutame tehnoloogiat, et asju meeles pidada, seda vähem efektiivseks meie mäluprotsessid muutuvad. Tulevikus saab olema huvitav uurida tänapäevase tehnoloogiaga kasvanud lapsi, et näha, kuidas see mõjutas nende mälu ja tunnetuslikke protsesse.”

 

Neuroteadlase ja autori Dean Burnetti sõnul vajab mälu treeningut. “Mälestused on ühendused ajurakkude vahel. Laialdaselt nõustutakse, et selleks, et neid ühendusi säilitada, tuleb neid regulaarselt aktiveerida. Mälestuse meenutamine aktiveerib vastavat ühendust,” ütles Burnett.

 

Tehnoloogia võib meid mõjutada ka vähem ilmselgetel viisidel. Näiteks, väga mugav on oma puhkusest nutitelefoniga pilte teha, aga eksperimendid on näidanud, et pildistades ei pane inimene ümbritsevat keskkonda nii hästi tähele. Kui inimese mõtted on mujal, siis aju ei saa nii korralikku “treeningut” ja tekivad n-ö nõrgemad mälestused, mis võivad aja jooksul kergemini moonduda.

 

Mälusportlaste hulgas kõige populaarsem meetod info talletamiseks on telesarja “Sherlock” fännidele juba tuttav. Tegu on asukoha meetodiga, tuntud ka kui mälupalee tehnika. Idee seisneb selles, et kui üritad nimekirja meelde jätta (nt to-do listi), siis seosta iga nimekirja elemendiga üks pilt – olgu see nii absurdne, kui vaja. Seejärel kujuta ette, et kõik need pildid on ühes või mitmes toas sinu “mälupalees”. Mälupalee on tavaliselt inimese kodu või tuttav hoone või asukoht. Nimekirja meenutamiseks tuleb mälupalee toad lihtsalt läbi kõndida.

 

Skeptikute sõnul pole mälusportlaste oskustest aga päriselus suurt kasu – faktide mäletamine ei tähenda, et inimene neist sisuliselt aru saaks. Küll aga on üks kasu, millele ei saa vastu vaielda. Rootslasest mälusportlase Yanjaa Wintersouli sõnul leiab ta tänu treenitud mälule palju kergemini oma võtmeid üles.

 

Refereeritud msn health & fitness kodulehelt. Autor on Daniel Lavelle. Artikli originaalversiooni saad lugeda siit.