Kas igemehaigustel võib olla võtmeroll Alzheimeri tõve tekkes?

 

San Francisco ja Krakowi teadlased avaldasid 23. jaanuaril teadusartikli, kus tõestasid, et sagedase igemehaigusega kaasnevad bakterid on seotud dementsusega.

 

Teadlased loodavad, et nende tulemused aitavad leida ravi ja leevendust Alzheimeri tõvele.

 

Uuringu käigus analüüsiti Alzheimeri tõvega inimeste ajukude, seljaajuvedelikku ja sülge. Nad leidsid Alzheimeri tõvega inimeste ajust Porphyromonas gingivalise – bakteri, mida seostatakse krooniliste igemehaigustega.

 

Teadlased testisid oma teooriat ka hiirtel ja avastasid, et bakterid suudavad liikuda suust ajju ning toota närvirakkudele mürgist toksiini. Lisaks tõstsid need Alzheimeriga seotud beeta-amüloidvalgu tootmist.

 

Mida teised teadlased arvavad?

Uuringuga mitte seotud teadlased kommenteerisid, et kuigi hiljuti avaldatud uuring tugevdab seost igemebakterite ja Alzheimeri tõve vahel, ei ole bakterite roll kaugeltki veel selge.

 

On võimalik, et Alzheimeri tõvega patsientidel on ajus rohkem baktereid, sest nad on  vastuvõtlikumad ajuinfektsioonidele. Sellisel juhul oleks bakterite toksiinid Alzheimeri tõve kõrvalmõju, mitte põhjustaja. Murekoht on ka, et katseid tehti loomadel – tõelise kasu uskumiseks on vaja oodata ära suurema kliinilise uuringu tulemused.

 

Antud tekst on kokkuvõte BBC Newsi artiklist “Does gum disease have a key role in Alzheimer’s?”. Selleks, et lugeda originaalartiklit, kus on kirjas detailsem uuringukirjeldus, artikli järeldused ja Alzheimer’s Society kommentaar, vajuta siia.