Igal aastal koguneb Torontos nii kohapeal kui interneti vahendusel sadu eakaid õpilasi, kes ootavad ärevalt oma diplomeid. Mõni on üle üheksakümne aastane, mõnel on dementsus.

 

Üks tudeng, kes läbis Ryersoni Ülikoolis 15 kursust, töötas varem Madonna mänedžerina. Ühes tunnis seletas ta, kuidas saksa filosoof Immanuel Kanti vaade kunstile oli tema meelest parem kui šoti David Hume’i oma. Kanti sõnul seisnes kunst just eesmärgis, Hume’i arvates oskustes. Kuigi dementsuse tõttu mäletas patsient sellest sündmusest suhteliselt vähe, suutis ta tunnis oma argumenti selgelt sõnastada. Ta oli tunnis kohal.

 

Gill Livingston ja tema meeskond, kes juhivad Lanceti Dementsuse Komisjoni, on näidanud, et kognitiivse reservi suurendamine aitab võidelda mälukaotuse tekkega. Kognitiivne reserv on kontseptsioon, mille kohaselt elustiil, sh söömis- ja treeningharjumused, aga ka õppimine, võivad suurendada vastupidavust dementsusele.

 

Filosoofiast neuropsühholoogiani

Viimase nelja aasta jooksul on Ryersoni Ülikool koostöös Baycrest Health Sciences’i haiglaga pakkunud eakatele inimestele kuni 20 kursust aastas. Mõnel õpilasel on dementsus, mõnel ei ole, aga tunnis istuvad nad kõrvuti.

 

Kursused on intensiivsed, kestavad kaks tundi korraga ja kokku kaheksa nädalat. Kursuste valik, mida ülikool pakub, on päris mitmekesine, näiteks Sokratese filosoofia, astronoomia, neuropsühholoogia, romantitsism, klassikaline muusika, prantsuse kirjandus ja arheoloogia. Võtmetähtsusega on kaasamine — õppeprotsess on optimeeritud nii, et vähendada sotsiaalset isolatsiooni ja tõsta õpilaste enesehinnangut.

 

Tavapärasest erinev on see, et tudengid ei pea tegema koduseid töid, vaid juba kohal käimine väärib tunnustust. Üks kaugele arenenud dementsusega õpilane ütles: “Mul on raske asju meeles pidada ja see on minu nädala parim osa, seega SINA ei tohi unustada mind järgmine nädal siia tuua.”

 

Taoliseid kommentaare võib kursusel sageli kuulda. Juba see, et tänu organiseeritud õpitegevusele suutis patsient sooritada “metakognitiivse teo” — mõista, et tal on dementsus, mida on vaja kompenseerida — on märkimisväärne.

 

Artikkel avaldati The Conversationi koduleheküljel, autoriks David Chandross Ryersoni Ülikoolist. Artikli originaalversiooni saad lugeda siit.