Üllatavalt efektiivne tehnika võib parandada nii pika- kui lühiajalist mälu. Ja paistab, et see aitab nii õpilasi kui ka Alzheimeri haigusega inimesi.

 

Lihtne on eeldada, et mida rohkem aega kulutada materjali õppimisele, seda paremini see meelde jääb. Tegelikult võib aga väike paus olla täpselt see, mida vajad. Tee tuba hämaramaks, istu 10-15 minutit vaikuses ja võid avastada, et värskelt õpitud faktid on palju paremini meeles võrreldes sellega, kui oleksid muud materjali edasi õppinud.

 

Teadusmaailmas on juba laialdaselt teada, et õppida tuleks mitte kiirustades ühe õhtuga, vaid pikema aja jooksul. Kaasaegsed uuringud näitavad lisaks, et puhkepauside ajal peaks segavaid tegureid olema võimalikult vähe. Õpipausi ajal ei tohiks uurida nutitelefoni, kontrollida kirjakasti ega koristada tube, vaid andma ajule võimaluse segamatult puhata ja uusi mälestusi luua.

 

Kuigi saksa psühholoog Georg Elias Muller näitas selliste pauside mõju mälu parandamisele juba 1900. aastal, mõisteti selle suuremat kasu alles aastal 2005. Sergio Della Sala Edinburghi Ülikoolist ja Nelson Cowan Missouri Ülikoolist viisid läbi katse, kus uurisid sama meetodi mõju inimestele, kellel oli olnud neuroloogiline vigastus, näiteks insult.

 

Teadlased palusid katsealustel õppida ära 15 sõna. Kümme minutit hiljem testiti, mitu sõna neil meeles oli. Mõned inimesed pidid terve vahepealse aja tegema teisi kognitiivseid teste, teistel paluti lamada hämaras toas ja vältida uinumist.

 

Kahel kõige raskema mäluhäirega inimesel ei olnud meetodist kasu, kuid teistel tõusis meelde jäänud sõnade arv kolmekordseks – 14% pealt 49% peale. Seega oli nende mälu peaaegu sama hea, kui inimestel, kellel pole neuroloogilist häiret.

 

Yorki Ülikooli psühholoogi Aidan Horneri sõnul on tegu väga põneva uuringuga. Ta nõustub, et see meetod võib tulevikus parandada kognitiivse defitsiidiga inimeste igapäevaelu. Praktikas võib pidevalt selliste puhkepauside tekitamine olla raske, aga need võivad kasulikud olla just tähtsatel hetkedel. Näiteks, kui kognitiivse defitsiidiga inimene kohtub uue hooldajaga.

 

“Võib-olla lühike ärkvel puhkepaus tõstab tõenäosust, et patsient mäletab seda inimest ning seega tunneb end hiljem temaga palju mugavamalt.”

 

Antud tekst on lühikokkuvõte BBC Future’i artiklist “An effortless way to improve your memory”, mille autoriks on David Robson. Kui tahad teada veelgi enam uuringutulemusi mainitud katsetest ning palju muud, saad seda lugeda siit.