Artikkel avaldati algselt MSNi kodulehel, autoriks dr Steve Allder.

Migreenihood on Ühendkuningriigis üks peamiseid põhjuseid töölt puudumiseks. Kokku 25 miljonit töölt puudutud päeva maksab majandusele kokku hinnanguliselt üle 3 miljardi aastas. Migreeni võib tekitada palju eri faktoreid, sh geneetika, toidutalumatused, allergiad, hormoonid, eluviis, keskkond ja kaasuvad terviseprobleemid. Naistel esineb migreene kolm korda rohkem kui meestel, sageli peetakse põhjuseks hormoone.

 

1. Mõtle läbi, kas saaksid elustiilis midagi muuta

Kui sul on mitu korda sarnases olukorras tekkinud migreen, peaksid jälgima oma stressitaset, ärevust, unetunde, toitumist ja füüsilist aktiivsust. Proovi leida viise vähendada stressirohkeid olukordi, vajadusel maga ja joo vett rohkem. Mõnel inimesel on abi ka komplementaarsetest teraapiatest, nt kiropraktikast ja nõelravist – huvi korral saab ka neid proovida.

 

2. Päevik sümptomitest

Kui migreeni esineb regulaarselt, tasub oma migreenihood päevikusse kirja panna, et kiirendada diagnoosi saamist ja ravi alustamist. Pane kirja järgnevad aspektid:

• Valu intensiivsus skaalal 0-10
• Valu asukoht
• Valu tüüp, kuidas valu kirjeldaksid
• Valu kestvus – mitu tundi migreen kestab ja kuidas sümptomid aja jooksul muutuvad
• Sümptomid, näiteks oksendamine, heli- või valgustundlikkus, nägemisprobleemid, suutmatus täita ülesandeid
• Naiste puhul ka menstruatsioonitsükli faas

 

3. Toidupäevik

Migreene võivad esile kutsuda toidutalumatus, allergia ja teatud toitumisharjumused, näiteks veepuudus, paastumine ja toidukordade vahele jätmine. Tähele tasub panna kohvi, karboniseeritud jookide, alkoholi, tsitruseliste, juustu, pähklite ja šokolaadi tarbimist. Võid kirja panna toidukordade ajad ja kogused.

 

4. Uuri oma perekonda

Migreenil on sageli geneetiline eelsoodumus – sugulaste migreenihoogude kohta uurimine võib aidata ka sinu migreenihooge paremini mõista ja ravida. Eriti on kasu uurimisest, millised on/olid sümptomid, ravimid ja oli/polnud ravis edukas.

 

5. Mine arsti vastuvõtule

Arst saab uurida su närvisüsteemi võimekust, vererõhku ja nägemist, eelnevaid ja praeguseid ravimeid. Perearst saab su vajadusel neuroloogi juurde edasi saata. Arsti juures ongi kasu perekondlikust infost, migreeni- ja toidupäevikust.

 

6. Ole valmis

Mõned inimesed tunnevad enne migreeni teket “aurat”, näiteks udust nägemist, värvilisi või pimedaid laike või teatud sensatsioone, nt tuimust, “sipelgate tunnet”, pearinglust. Kui tunned, et migreen võib tekkida, pane end selleks valmis, et kokkuvõttes sümptomeid vähendada. Isegi, kui su migreen ei hoiata tulles, tasub teatud määral migreeni jaoks alati valmis olla. Ettevalmistuste hulka kuuluvad:

• Vesi – veepuudus võib peavalu hullemaks muuta
• Ravimid – paljudel inimestel on tähtis valuvaigisteid võtta migreeni varases staadiumis
• Vaikne pime tuba magamiseks
• Vähemalt ühe inimese telefoninumber juhuks, kui peaks tekkima hädaolukord
• Päikseprillid ereda valguse vastu, migreeni leevendamiseks näiteks märjad rätikud

 

Migreeni ravi

Enamasti piisab käsimüügis olevates valuvaigistitest nagu paratsetamool ja ibuprofeen, kuid mõned inimesed vajad siiski ka retseptiravimeid.