Ühendkuningriigi uus kampaania näitab, kuidas muusika mängimine ja kuulamine toob patsientidele parema tuju ja tervise.

 

Kui Eileen Peggil kujunes 2015. aastal dementsus, siis ta muutus väga ärevaks ja läks kergesti endast välja. Peggi hooldekodu töötajad soovisid teda rõõmsamaks teha, seega nad proovisid, kas muusika aitaks.

 

MHA Weston ja Queensway hooldekodu on spetsialiseerunud dementsusele ja pakub juba üle kümne aasta muusikateraapiat. Hooldamisassistent Chloe Pugh’ sõnul on need teraapiatunnid Peggile tõesti hästi mõjunud. Kui nüüdseks 91-aastane naine osales oma esimeses muusikateraapias 2016. aastal, ei suutnud ta rahuneda ja nutmist lõpetada. Kuid kohe pärast sessiooni oli Pegg “nagu täiesti teine inimene” – ta naeratas ja meenutas oma abikaasaga tantsimist.

 

“Me ei saa tema ärevust täiesti ära kaotada, aga me saame Eileeni sümptomeid leevendada ja aidata tal rohkem osa võtta teda ümbritsevast,” ütles Pugh. Muusikaga kaasa laulmine ja plaksutamine ning muusikariistade mängimine iganädalastes individuaaltundides on muutnud Peggi rahulikumaks, mistõttu ta on aktiivne ka teistes tegevustes. Kokkuvõttes on paranenud nii tema tuju kui ka söögiisu.

 

Võrreldes keelekasutusega aktiveerib muusika teistsuguseid ajupiirkondi, seega muusika võib aidata suhelda dementsusega inimestega, kes ei suuda enam rääkida või mõista teiste sõnu. See võib aidata patsientidel väljedada tundeid ja ideid ning suhestuda teiste inimestega. Lisaks vähendab muusika sotsiaalset isolatsiooni ja soodustab füüsilist aktiivsust tantsimise või muusika järgi õõtsumise kaudu.

 

Artikkel on tõlgitud The Guardiani artiklist “How music helps connect people living with dementia”, autoriks Ploy Radford. Kui soovid lähemalt lugeda, mis kasu on muusikast patsientidele ning kuidas Suurbritannia valitsus aitab kaasa muusikateraapia levikule, vajuta siia.