Artikkel avaldati algselt CNNi koduleheküljel, autoriks Rob Picheta.

 

University College Londoni (UCL) teadlaste sõnul on olemas test, millega saab analüüsida kaelas olevatel veresoontel olevat pulssi. On võimalik, et selle testi abil võib tervelt kümme aastat varem ennustada, kui suur on inimese risk dementsuse tekkeks.

 

UCLi teadlased kandsid oma tulemused ette pühapäeval Ameerika Südameliidu iga-aastasel konverentsil. 2002. aastal uuriti peaaegu 3200 58-74 aastase patsiendi kaelasid. Seejärel jälgiti nende kognitiivset võimekust kuni 14 aastat (2002. aastast 2016. aastani).

 

Kõige intensiivsema pulsiga (seega suurema ja ebaregulaarsema verevooluga) inimestel oli kuni 50% suurem tõenäosus kognitiivse võimekuse languseks, sest vere liikumine ajju oli nii jõuline, et kahjustas ajus olevaid veresooni. Kui südame lähedal olevad arterid on kahjustatud (üldiselt elustiili tõttu nt ebatervisliku toitumise või narkootikumide kasutamisega), muutub pulss intensiivsemaks. Sellisel juhul ei suuda arterid enam “pehmendada” südamest tulevat verevoolu.

 

“Kui oskame hinnata [riski] keskealistel inimestel, annab see neile tõelise motivatsiooni muuta oma elustiili,” ütles Dr Scott Chiesa, teadlane UCLis. Ta lisas oma uuringu kokkuvõttes: “See, mis on hea arteritele, on hea ajule. Dementsus ei ole vältimatu osa vananemisest. Sellel, kuidas sa elad oma elu… on tõeline mõju sellele, kui kiiresti su vaimne võimekus võib langeda.”

 

Kui leitud andmeid kinnitavad ka suuremad uuringud, võib see meetod märkimisväärselt parandada dementsuse leidmist keskeas. Chiesa sõnul sobib kaela veresoonte uurimine hästi rutiinseks testiks, sest see on lihtne ja kiire.

 

“Me teame, et aju verevarustus on uskumatult tähtis ning et südame ja veresoonte tervislikuna hoidmine on seotud väiksema riskiga dementsuse tekkeks,” ütles Carol Routledge, Alzheimer’s Research UK uuringute juhataja, kes polnud selle uurimusega seotud.

 

Vähenenud verevool ajju põhjustab otseselt vaskulaarset dementsust ja võib mängida rolli ka Alzheimeri tõve arengus. Need kaks haigust on peamised dementsuse põhjustajad. Dementsus on üldine nimetus sümptomitele, mis on seotud aju võimekuse kaoga.

 

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb dementsust maailmas 50 miljonit inimest. Ennustatakse, et 2050. aastaks tõuseb see arv 152 miljonini.

 

Uuringu tulemused tekitavad dementsusega tegelevate organisatsioonide hulgas ettevaatlikku optimismi.

 

“Need andmed on huvitavad, aga kuna selle uuringu kogu andmestik ei ole veel avaldatud, on raske hinnata, kui kasulik see test saaks olla,” ütles Carol Routledge. Ta lisas, et tänapäeval teame, et mitte suitsetamine, alkoholi mõõdukas tarbimine, füüsiliselt aktiivne olemine, kolesteroolitaseme jälgimine ja tasakaalustatud toitumine kõik aitavad südame ja aju tervist säilitada.

 

Täispikka versiooni artiklist saad lugeda siit.