Termin parkinsonism tähistab mitte Parkinsoni haigust, vaid teatud haigusnähtude kombinatsiooni (käte ja jalgade värin, lihaste jäikus ja liigutuste kohmakus), mille põhjuseks võivad olla erinevad haigused, sh ka Parkinsoni haigus.
Parkinsonismi kõige levinumaks vormiks (kuni 90% juhtudest) on Parkinsoni tõbi, mida kirjeldas esmakordselt James Parkinson 1817. aastal. See krooniline progresseeruv haigus tekib vanemas eas, üle 60-aastasi on haigete seas 90%.
Parkinsoni tõve puhul kahjustub ajus olev musttuum ning ei tooda enam vajalikus koguses virgatsainet dopamiini, mille abil edastatakse närvirakkude vahelisi impulsse. Seetõttu on liigutuste koordineerimine häiritud ning see toob kaasa raskused erinevate tegevuste sooritamisel (näiteks kirjutamine, söömine), samuti käte värisemise, eriti puhkeasendis. Liigutused muutuvad aeglasemaks, võib tekkida nn „masknägu“ (vähene miimika), võivad tekkida probleemid rääkimisega.
Parkinsoni haigusele võivad viidata mitmed tunnused (näiteks käekirja muutumine väiksemaks ja „puisemaks“, unehäired, kõhukinnisus, käte värisemine puhkeasendis, depressioon).
Haigust saab leevendada nii mittefarmakoloogilise ravi (kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded) kui ka vastavate ravimitega (Levodopa jt), kuid kahjuks mitte välja ravida.
Astra Kliinikus selgitavad kogenud neuroloogid dr Katrin Gross-Paju ja dr Ulvi Thomson välja parkinsionismi põhjuse ning koostavad raviskeemi. Visiiditasu on 145 eurot. Selle hinna sees on neuroloogi esmane konsultatsioon ning tasuta kordusvisiit ravi tulemuslikkuse hindamiseks ja ravi täiendamiseks, samuti mälufunktsioonide hindamine, vajadusel.
Perearsti saatekirja tarvis ei ole, Astra Kliinikut on võimaliku külastada kiirelt ja privaatselt. Registreerimine telefonil +372 5833 9310 või e-mail teel tere@astrakliinik.ee. Samuti saab registreerida kliiniku veebilehel siit.
