Peavalu on äärmiselt levinud probleem, 90%-l inimestest on elu jooksul pea vähemalt korra elus valutanud. Peavalusid on sadu eri tüüpe ning need tekivad väga erinevatel põhjustel.
Igapäevases elus on oluline teada, et peavalud jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks. Sekundaarsed peavalud on mõne teise haiguse tundemärk, näiteks esmakordselt tekkiv „nagu noaga pähe“ peavalu võib olla insuldi ehk ajuinfarkti sümptom – sellisel juhul tuleks kutsuda kohe kiirabi. Ka juhul, kui esmakordne peavalu esineb koos palavikuga, tuleks pöörduda arsti poole. Selline peavalu võib viidata ajukelmepõletikule ehk meningiidile.
Primaarsed peavalud on sellised peavalud, mida ei põhjusta ükski teine haigus. Primaarsetest peavaludest on kõige enam levinud pingepeavalu, seejärel migreen. Pingereas järgmist, kobarpeavalu, esineb kahest esimesest märksa harvemini.
Pingepeavalu tekib pea mõlemal poolel, on pressiv ja suruv. Pingepeavalu põhjuseks on kaela- ja kuklalihaste pinged, mida põhjustab näiteks sundasend arvuti taga või suur füüsiline koormus. Pingepeavalu on küll häiriv, kuid sellega ei kaasne iiveldust või oksendamist või muid sümptome.
Kobarpeavalu puhul tekivad inimesel ülitugevad valusööstud, mis on suhteliselt lühiajalised. Valu tekib n-ö ühe silma taga ning see on ülitugev, tekib tunne, nagu „silm lõhkeks“ ja vahel nimetatakse seda ka „enesetapu peavaluks“. Ninast tekib voolus, nägu hakkab higistama. Iseloomulik on see, et valu tekib sageli ühel ja samal ajal, peamiselt öösiti, sageli kella 1-2 paiku.
Migreen piinab elanikkonnast umbes viiendikku, kellest enamik on naised. Migreenihood kestavad 4-72 tundi ja selle ajal tunneb inimene tugevat pulseerivat valu sageli pea ühes pooles. Inimene ei talu sel ajal valgust, helisid, lõhnu ja füüsilist koormust. Peavaluga kaasneb iiveldus ja/või oksendamine ning kaasneda võib ka aura – nägemisega seotud sümptomid (vaatevälja ahenemine või virvendus silmade ees), tundlikkuse häired, harva kõnehäired või lihasnõrkus. Sageli näeme nn positiivsete ja negatiivsete sümptomite koosesinemist ja ka sümptomite levikut näiteks näolt käele.
Pingepeavalu ja migreeni korral kasutatakse esmavalikuna valuvaigisteid. Kui need migreeni puhul ei mõju, kasutatakse spetsiaalseid migreeniravimeid triptaane. Ka kobarpeavalu korral kasutatakse triptaane. Ravi tuleb alustada kohe valu tekkides ning kasutada maksimaalseid lubatud ravimite annuseid.
Umbes 3% elanikest esineb sõltumata peavalu tüübist krooniline peavalu, st valu esineb kolme kuu jooksul vähemalt 15 päeval kuus. Kroonilise peavalu korral on oluline valuhoo leevendamise korral ka profülaktiline ravi. Et tablettravil on palju kõrvalmõjusid, on välja töötatud mitmed uudsed ravimeetodid.
Profülaktilisi ravimeid on nelja tüüpi:
- Tablettravi epilepsiaravimite ja antidepressantidega (levinuim ravimeetod)
- Botuliintoksiini (Botoxi) süstid pea ja kaela piirkonda (haigekassa soodustusega vaid eritingimustel, Astra Kliinikul haigekassa lepingut ei ole)
- Monoklonaalsed antikehad: süst üks kord kuus (erenumab) või kolm süsti korraga kolme kuu tagant (fremanezumab), mõlemad ilma haigekassa soodustuseta
- Cefaly neuromodulatsioon (ilma haigekassa soodustuseta)
Astra Kliinikus teevad kogenud neuroloogid dr Katrin Gross-Paju ja dr Ulvi Thomson nii Botoxi kui Erenumabi süste ning konsulteerivad peavalu raviskeemide koostamisel. Vajadusel kaasatakse ka füsioterapeut. Visiiditasu on 145 eurot. Selle hinna sees on neuroloogi esmane konsultatsioon ning tasuta kordusvisiit ravi tulemuslikkuse hindamiseks ja raviskeemi korrigeerimiseks.
Perearsti saatekirja tarvis ei ole, Astra Kliinikut on võimaliku külastada kiirelt ja privaatselt. Registreerimine telefonil +372 5833 9310 või e-mail teel tere@astrakliinik.ee. Samuti saab registreerida kliiniku veebilehel siit.
