Astra Kliinik Inga Zopp põiehäired v

Astra kliiniku põieõde: kaks-kolm korda öösel tualetis käia on liig mis liig

Uriinipidamatus algab tihiti hiilides, ütleb Astra Kliiniku ja LTKH põieprobleemidele spetsialiseerunud õde Inga Zopp. Üks tulevaste võimalike põieprobleemide indikaator on öiste tualetikülastuste arv. Kui nende arv on suurem kui üks, oleks aeg selle probleemiga tegeleda.

 

„Rangemad põieprobleemide käsitlused väidavad, et isegi üks kord öö jooksul tualetis käia on liiast, ütleb põieõde Inga Zopp. Ma ise pooldan leebemat käsitlust, mis ühekordset tualetikülastust siiski aktsepteerib. Aga kaks-kolm korda öösel tualetis käia on liig mis liig.“

 

Ta lisas, et niigi on päeval kõigil tegemisi ja probleeme kuhjaga, öö on ette nähtud taastumiseks. Kuid tihti ei jää inimesed pärast öist tualetis käiku nii pea magama ning isegi kui jäävad, siis on ikkagi uni häiritud. Kui see toimub mitu korda öö jooksul ja pikka aega, hakkab see ka päevast toimetulekut mõjutama.

 

Täis põie maht (mis igal inimesel on veidi individuaalne) on keskmiselt 300-350 ml, see on uriinikogus, mille korral tunneme vajadust urineerida. Ning juba 100-150 ml juures saame nö. esimese signaali, et varsti peaks tualetti minema. Tavaliselt jäävad inimesed, kui nad selle tunde peale üldse ärkavadki, kohe uuesti magama ilma, et nad voodist tõuseks. Tänu põie elastsusele ja mõnevõrra väiksemale uriinitootmisele öö jooksul peaks ilma põieprobleemideta inimene saama enamusel öödest magada 6-8 tundi ilma tualetis käimata. Põiehäirete korral nii pikk vahe pole võimalik, tekkiv urineerimistung on liiga tugev ja inimene peab öö jooksul korduvalt põit tühjendama.

 

Peab arvestama, et põieprobleemid võivad alata sageli hiilides. Inimesed lihtsalt ei märka neid, sest on sagedase urineerimisega nii päeval kui öösel harjunud, sest „see on juba väga ammu nõnda olnud“. See ei ole vabandus, sest tegemist võib olla märgiga põieprobleemidest. Mehed, kes on öösiti sagedased kergendajad, võiksid käia ära uroloogi vastuvõtul, kontrollimaks, ega need sümptomid pole mitte eesnäärmega seotud. Mõnikord tuleb ka üle vaadata kodused harjumused, sest sageli inimesed isegi ei tea, kuidas mõned tegevused või söögid-joogid võivad mõjutada ka öist tualetiskäimist.

 

„Öö on siiski eelkõige magamiseks,“ rõhutab veel kord Astra Kliiniku põieõde Inga Zopp.