
Kas liigne treening põhjustab sclerosis multiplexi ägenemist?
Väsimus on sclerosis multiplexi puhul üks kõige enam häiriv sümptom. Treeningud suurendavad lühiajalist väsimustunnet, kuid üldise parema enesetunde ja kehalise aktiivsuse säilitamiseks on treeningud kindlasti väga vajalikud, ütleb Astra Kliiniku ja LTKH füsioterapeut Kadri Taalfeld.
Väsimuse tekkepõhjuseid sclerosis multiplexi diagnoosiga inimestel jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed põhjused on seotud kesknärvisüsteemis tekkivate muutustega, mis tekivad haiguse käigus. Sekundaarseteks põhjusteks on näiteks unehäired ja depressioon.
Astra kliiniku ja LTKH füsioterapeut Kadri Taalfeldi sõnul esineb väsimust 75%-l sclerosis multiplexi diagnoosiga haigetest. Patsiendid tunnevad üldist kurnatust ning unisust, mis tekib mingil hetkel ootamatult. Väsimus mõjutab motoorset võimekust (võimet sooritada koordineeritud liigutusi ja hoida tasakaalu), samuti vähendab väsimus aeroobset (üldist) vastupidavust, kus lihased saavad energiat sissehingatavast hapnikust. Inimesed tunnevad väsimuse suurenedes lihaste nõrkust ja üldist väsimustunnet.
Kehalise koormuse korral võivad sclerosis multiplexi diagnoosiga inimesed väsida kiiremini kui need, kel seda haigust ei ole. Kuid nagu öeldud, kõigil väsimust ei teki. Nii näiteks on paljud sclerosis multiplexi diagnoosiga inimesed heas füüsilises vormis ja suudavad ka maratoni läbi joosta.
„Küsimust, kas liigne treening põhjustab sclerosis multiplexi ägenemist, kuulen selle diagnoosiga inimestelt väga sageli,“ selgitab füsioterapeut Kadri Taalfeld. Treeningu käigus ainevahetusprotsess intensiivistub ja suureneb organismis vastavalt töö intensiivsusele ka soojuse teke. „Treening toob kaasa kehasisese temperatuuri tõusu, mis süvendab lühiajalist väsimustunnet, mis on keha normaalne reaktsioon. SM diagnoosiga inimestel tekib väsimus kiiremini ja taastumine võtab kauem aega, mis võib olla ehmatav. See kindlasti ei tähenda, et tegemist on ägenemisega,“ selgitab Kadri Taalfeld.
Treening on vajalik
Üldise kehalise aktiivsuse säilitamiseks on treening väga oluline. Uuringud on näidanud, et aeroobne treening kokkuvõttes vähendab väsimust, tõstab tuju ja parandab elukvaliteeti.
Treeninguks võib olla lihtsalt kõndimine, aga ka treening jalgrattal, jooksulindil, käsi-jalg ergomeetril või sõudeergomeetril, olenevalt inimese soovist. Treenida tuleks 2-5 korda nädalas 10-40 minutit. Alustama peaks kahest treeningust nädalas, korraga 10-15 minutit, olenevalt inimese kehalisest võimekusest treeningute alguses. Kui keha on harjunud füüsilise koormusega, siis järk-järgult tuleks koormust tõsta.
Külmravi ja energiat säästev programm
Uuringud on näidanud, et lisaks treeningutele aitavad väsimustunnet vähendada ka külmravi ja energiat säästev programm.
Sageli võivad sclerosis multiplexiga inimestel väsimust suurendada ka teised haigustega kaasnevad sümptomid. Üheks selliseks sümptomiks on spastilisus ehk lihaste jäikus. Spastilisuse vähendamiseks kasutatakse lokaalseid külmakotte, mis omakorda hõlbustab kõndimist ja säästab energiat. Külmakotti hoitakse spastilise lihase peal umbes 20 minutit.
Üldist väsimustunnet aitavad vähendada ka jahedamad treeninguruumid, peale treeningut soovitatakse minna jaheda duši alla, mis samuti vähendab väsimust.
Paljud sclerosis multiplexiga inimesed püüavad siis, kui väsimustunne vähem häirib, teha korraga ära kõik tegemata tööd. Selline tegevus lõpeb aga sageli üleväsimusega. Sellist tegevusmustrit aitab muuta energiat säästev programm. Igapäevased tegevused struktureeritakse tähtsuse järjekorda ning raskemad tegevused jaotatakse osadeks.
Kui endal kogemusi ja teadmisi napib, tasub treeningukava koostamisel pöörduda füsioterapeudi poole. Füsioterapeut viib läbi hindamise ning vastavalt sellele koostab sobiva treeningprogrammi. Füsioterapeut saab abiks olla ka energiat säästva programmi loomisel.
Kokkuvõtteks: erinevad treeningumeetodid ja treeningute intensiivsus haiguse ägenemist ei põhjusta, küll toob treening kaasa lühiajalise väsimuse suurenemise. Treeningud aga on vajalikud, et pikemas ajaperspektiivis kehalist aktiivsust ja paremat enesetunnet säilitada.