Seljavalu on väga levinud probleem, kuni 90% inimestest on seljavalu elus vähemalt korra kannatanud. Seljavalu on piinav ja sageli väga tugev. Äge seljavalu on väga tavaline ja reeglina möödub ise paari päeva või nädalaga, tegemist on iseparaneva haigusega. Suurem probleem on krooniline seljavalu, mis on kestnud enam kui kolm kuud ja reeglina on valuravis vaja kasutada kroonilise valu ravimeid.
Seljavalude levimus ja valulikkus on ka põhjuseks, miks seljavalude põhjuste kohta on liikvel palju eriarvamusi. Väga levinud on arvamus, et selgroog vananeb, lülid „vajuvad ära“ ja lülikehade vahel olevad diskitükid hakkavad avaldama survet närvijuurtele. See on tõsi, kuid väga harva. Harva tekivad väga tugevad, ühte jalga, allapoole põlve kiirguvad valud ja selle põhjuseks võib olla diski väljakummumine koos närvijuure ärritusega.
Sageli on nimmevalude põhjuseks just lihaspinged, mitte muutused selgroos. Väga-väga harva on seljavalude põhjuseks kas põletikulised või muud muutused. Reeglina selgroo-uuringud seljavalude põhjuste selgitamisel vajalikud ei ole, kuid sageli on tegemist väga piinava ja kestva probleemiga, mille korral tõesti tekib inimesel suur mure, kas ikka tõesti mõni üliraske haigus pole seljavalu põhjuseks.
Kui palju inimene ise saab seljavalu teket mõjutada pole selge. Arutletud on väga paljude erinevate riskifaktorite üle, kuid ühte-kahte kindlat seljavalude põhjust leitud ei ole.
Ägeda seljavalu korral kasutatakse tavalisi valuvaigisteid, näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni maksimaalses lubatud annuses. Kahjuks on siiski raviefekt sageli üsna piiratud. Kui on tegemist kroonilise seljavaluga, tuleks kasutada kroonilise valu ravis kasutatavaid ravimeid. Paradoksaalselt on korduvalt tõestatud, et ägeda seljavalu korral kiirendab aktiivne tegutsemine (ka tööl käimine) paranemist. Seega, ka tugeva seljavaluga tööle minnes läheb valu kiiremini üle kui kodus lebades.
Operatsioon ei ole imerohi ja seda on mõtet teha vaid siis, kui on tõesti üks tükk diski kukkunud otseselt närvijuurele ning valud on ülitugevad ega möödu nädalatega. Operatsioon ei tee selgroogu siiski tervemaks ega hoia ära järgmist tugevat seljavaluatakki.
Seda, millise seljavalu tüübiga on tegemist, selgitavad Astra Kliinikus välja neuroloogid dr Katrin Gross-Paju ja dr Ulvi Thomson, määrates ka sobiliku raviskeemi. 145 eurose visiiditasu hulka kuuluvad neuroloogi esmane konsultatsioon ning tasuta kordusvisiit ravi tulemuslikkuse hindamiseks.
Perearsti saatekirja ei ole vaja, Astra Kliinikut on võimaliku külastada kiirelt ja privaatselt. Registreerimine telefonil +372 5833 9310 või e-maili teel tere@astrakliinik.ee või kliiniku veebilehel siit.