Mis on arsti valides kõige tähtsam? Kas professionaalsus ja kompetentsus või toredus? Üldiselt tähtsustatakse kompetentsust palju kõrgemalt — soojus on vaid boonus. Stanfordi hiljutine uuring aga näitab, et meeldiv arsti-patsiendi suhe võib ka päriselt parandada ravitulemusi.

 

Lauren C. Howe ja Karl Leibowitz Stanfordi Ülikooli psühholoogiavaldkonnast on avaldanud mitu uuringut, mis näitavad, kui tähtis on sooja suhtlusviisiga arst. Leibowitzi uuringust selgus, et juba paar julgustavat lauset arstilt kiirendas patsiendi sümptomite kadumist.

 

76 osalejal viidi läbi nahatorketest histamiiniga. Nahatorketest on levinud meetod allergiate diagnoosimiseks, histamiin aga muudab naha punaseks ja sügelevaks. Katsealustel tekkis allergiline reaktsioon. Seejärel uuris arst osalejate nahka.

 

Osasid katsealuseid vaatas arst läbi vaikides. Teistele katsealustele ütles arst julgustuseks, et varsti allergiline reaktsioon väheneb ja nahalööve kaob. Need osalised, kes kuulsid julgustussõnu, raporteerisid, et nende nahk sügeles vähem — kuigi nad polnud arstilt tegelikult ravimit saanud.

 

Sellest uuringust võib järeldada, et teatud olukorras piisab juba ainult sõnadest, et leevendada patsiendi sümptomeid. Milline on aga arsti mõju, kui antakse platseeboravimit? Aastakümneid on teatud, et mõnes olukorras võib patsienti ravida juba see, et ta usub, et sai efektiivset ravimit. Teadlastel tekkis huvi, kas toredal arsti patsiendil on platseeboefekt tugevam.

 

Howe’i uuringus tehti osalejatele jälle histamiiniga nahatorketest. Seekord aga anti osalejatele kreemi, mis pidavat allergiat vähendama. Kreem oli platseebo — tegu oli tavalise niisutava kätekreemiga. Üks grupp osalejaid said suurepärase käitumisega, tõelise unistuste arsti. Teine grupp sai aga arsti, kellelaadsega liigagi paljud on kohtunud. See arst ei tõstnud pilku arvutiekraanilt, ei tutvustanud ennast, tundus ebakindel, jättis üleüldiselt halva mulje.

 

Selgus, et kreem vähendas allergilisi reaktsioone vaid kompetentse ja sooja arsti käe all. Ebakindla ja külma arstiga polnud platseebokreemil mõju. Uurijad järeldasid, et soojemad arstid tõstavad patsiendi ootusi, et ravim töötab. Need positiivsed ootused võivad väga praktilisel viisil ravitulemusi tõsta.

 

Ehk siis tähtis pole vaid, mida arst ütleb, vaid ka see, kuidas ta seda ütleb. Ravi võib töötada tunduvalt paremini, kui sellega käib kaasas hoolimine ja meeldivus.

 

Antud tekst on kokkuvõte The New York Timesi artiklist Can a Nice Doctor Make Treatments More Effective?, autoriks Lauren C. Howe ja Karl Leibowitz. Kui soovid lähemalt teada, kuidas mainitud katseid tehti või kuidas see kõik on seotud tehisintellektiga, saad originaalartiklit lugeda siit.