Seitse viisi vähendamaks dementsusriski

Avaldatud The Guardiani veebilehel 2018. aasta septembris. Kirjutas David Cox.

Dementsussündroomi diagnoositakse maailmas ca 6-8% üle 65 aastastest, kuid lisaks jääb üle 75% juhtudest diagnoosimata. Kuigi meditsiin pole leidnud dementsusele veel ravi, on teaduslikult tõestatud viisid, kuidas vähendada šansse sündroomi tekkeks.

Jälgi oma kaalu

Keskeas ülekaaluline olemine ja diabeet on kõige suuremate riskifaktorite hulgas – need võivad hilisemas eas dementsuse šansse kahekordistada. Seoseid on leitud ka kõrge vererõhu ja kõrge kolesteroolitaseme ning dementsuse vahel, kuid need pole veel lõplikult selgitatud. Keskealisena oma kaalu ja südameveresoonkonna tervise jälgimine võib tulevikus suurel määral vähendada dementsuse tekke tõenäosust.

Ära suitseta

Rohke suitsetamine võib omada pikaajalist mõju inimese ajule. Teadlased on avastanud, et suitsetamine suurendab kognitiivse defitsiidi tekke riski. Üks uuring näitas, et nendel, kes suitsetasid üle kahe paki sigarette päevas, oli üle kahe korra suurem risk dementsuseks vanemas eas.

Ole füüsiliselt aktiivne

Rohked uuringuid on näidanud, et regulaarselt trenni tegemine – ja teatud juhtudel isegi vaid kergelt aktiivne olemine, nt kõndimine – aitavad vanemas eas mõistust teravana hoida. Füüsiline aktiivsus on eriti tähtis vanemas eas. Teadlased on leidnud, et kui eakamad inimesed liitusid regulaarse treeningprogrammiga, siis ka nende kognitiivne võimekus paranes.

Samas, nooremad inimesed võiksid vältida sporte, kus nad võivad saada korduvaid peatraumasid, nt poksimist või jalgpalli. Tõendeid tekib aina juurde, et isegi mõõdukad traumad tõstavad teatud dementsusvormide tekkeriski.

Kognitiivne treening

Nüüdseks on teada, et inimestel, kes on rohkem aastaid koolis ja ülikoolis käinud, on madalam risk dementsuse tekkeks. Aga ka vanemas eas saab vähendada dementsuse ohtu, kui alustada uute asjade proovimist. Uute hobide alustamine ja oskuste õppimine, igapäevased intellektuaalsed väljakutsed (näiteks ristsõnade lahendamine) on kõik aju kaitsva mõjuga.

Sotsialiseeru

Sotsiaalsete tegevuste säilitamine ka vanemas eas aitab dementsuse eest kaitsta. Selleks sobivad hästi näiteks vabatahtlikuks käimine või klubidega liitumine. Uuringute kohaselt on neil, kes on suurema sotsiaalvõrgustikuga ka vanas eas, ka parem kognitiivne võimekus ja väiksem risk kognitiivse defitsiidi tekkeks.

Alusta vahemerelist dieeti

Teadlased pole veel täiesti kindlad, kuidas eri toitained ja vitamiinid mõjutavad dementsuse riski, kuid teemat uuritakse. Esialgsed uuringud on keskendunud vahemerelise dieedi mõjule ja leidnud, et see võib ohtu vähendada. Vahemereline dieet hõlmab vähest kogust liha, kuid toetab täisteratoodete, puu- ja juurviljade, kala, pähklite ja oliivõli tarbimist. Dieedi kasu võib tuleneda kõrge vererõhu ennetamisest. Kuid teaduse lõplikku otsust vahemerelise dieedi ja dementsuse osas tuleb veel oodata.

Hoolitse oma unetundide eest

Unehäired, näiteks krooniline insomnia on seotud suurema riskiga kognitiivse defitsiidi tekkeks vanemas eas, seega uneprobleemidega tegelemine võib vähendada riski dementsuse saamiseks. Kuid ka selles valdkonnas ei ole teadlased veel päris kindlad, kuidas unehäired sündroomile kaasa aitavad.

Antud artiklit originaalvormis saad lugeda siit.

Kui soovid dementsuse kohta lisainfot, siis siit saad lugeda Tartu Ülikooli Kliinikumi infolehte antud teema kohta.